Intervjuu: Poiste hulk, kelle seast ajateenijaid valida, üha väheneb

Lea Margus
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ajateenijad.
Ajateenijad. Foto: Marianne Loorents / Virumaa Teataja

Kaitseressursside ameti arstlike komisjonide osakonna juhataja Mihkel Tammeti sõnul jääb enim kutsealuseid ajateenistusest kõrvale lihasluukonna ja sidekoehaiguste tõttu.

Kas Eesti meeste tervis nõrgeneb?

Nõrgenemisest ei saa rääkida. Aastas käib kaitseressursside ameti arstlikest komisjonidest läbi umbes 12 000 kutsealust. Nende hulgas on ka neid, kelle tervisenäitajad ei vasta nõuetele, kuid suur osa noormeestest on piisavalt terved.

Komisjonide andmetel on kutsealuste tervis pigem viimase aasta jooksul paranenud. Seda näitab ka kaitseväekõlbulike arvu kasv 400 võrra võrreldes eelmise aastaga. Samas on kaitseväekohustuslaste arv aastakäigu kohta madalaim: 6500–7000 poissi aastas. Seega poisse, kelle hulgast need 3200 ajateenijat valida, on oluliselt vähem võrreldes kümne aasta taguse perioodiga, kui neid oli 8000–10 000 kandis.

Millised on peamised terviseprobleemid, mis noori kimbutavad? On need tingitud elustiilist või nõrgast füüsisest?

«Nii palju kui peredes ja koolides füüsilisele poolele rõhku pannakse, niisuguse ettevalmistusega on ka kutsealused.

Aastate kaupa on terviseprobleemidena välja toodud psüühika- ja käitumishäired, lihaste ja luude ning sidekoehaigused, närvisüsteemihaigused.

Statistika andmetel moodustavad vaimsed ja psüühilised probleemid vabastuse põhjusena seitse protsenti. Lihasluukonna ja sidekoehaiguste diagnoose esineb keskmiselt 40 protsenti.

Kuivõrd noor saab anda oma tervise kohta komisjonis valeinfot?

Otseselt ta seda teha ei saa. Iga väite või kaebuse kohta peab ta esitama eriarsti tõendi või peavad tema kaebused ja diagnoosid kajastuma perearstilt pärit tõendil. Kui arstliku komisjoni liikmetel tekib vajadus mõnda asja täpsemalt uurida, saavad nad kutsealuse uuringutele saata. Samuti on komisjoni arstidel õigus küsida täiendavat infot raviasutusest või perearstilt.

Kas komisjonidel on juurdepääs elektroonilistele terviseandmetele? Ja vastupidi: kas komisjonis tehtavate analüüside tulemused edastatakse pere- ja/või raviarstile?

Jah, selle aasta teisest poolest on arstlike komisjonide liikmetel juurdepääs kutsealuse terviseandmetele e-keskkonnas. Uuringute ja analüüside tulemused väljastatakse kutsealusele või arstile kutsealuse vastava avalduse alusel. Kuna meie ameti arstlik komisjon ei ole raviasutus ega tervishoiuteenuse pakkuja, ei avalikustata andmeid automaatselt kolmandatele isikutele.

Kas praegused meetodid välistavad simuleerimise?

Selle vältimise nimel arstlikud komisjonid töötavadki, ent täielikku välistamist ei saa ükski süsteem võimaldada, sest simuleerib ikkagi inimene ise. Just nii, nagu ei saa eeldada, et kõik inimesed räägivad alati tõtt. Küll aga teeb meie amet kõik, et selgitada välja kutsealuse tegelik terviseseisund.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles