Kohalikud betoonpaneelidest ja tellisest korterihooned on vastupidavad hooned ja gaasiplahvatuse korral ei tohiks doominokividena laiali valguda, leiab Tallinna Tehnikaülikooli arhitektuuri ja ehituse instituudi direktor professor Jarek Kurnitski.
TTÜ teadlane: Eestis tuleb gaasiplahvatuse asemel pigem karta vingumürgitust
Neljapäeva pärastlõunal varises Iževskis kokku üheksakorruselise maja trepikoda. Vene hädaolukordade ministeeriumi teatel peetakse maja kokkuvarisemise põhjuseks ühes korteris aset leidnud gaasiplahvatust.
«Ei ole päris selge, mis Venemaal toimus ja miks hoone kukkus kokku nagu kaardimaja. Gaasiplahvatus on ilmselt seal üks versioon muude hulgas, mida uuritakse,» arvas professor Kurnitski.
Ta selgitas, et gaasiplahvatused on tavaliselt lokaalsed ja tervet hoonet ei kahjusta. Seda, et hoone ühes korteris toimunud gaasiplahvatuse peale kokku variseb, üldiselt ette ei tule.
Ent ehitusvigade korral võivad plahvatuse tagajärjed olla fataalsed. Näiteks kui hoonet ei ole piisavalt jäigastatud, tekib ahelvaringu efekt, mille tulemusena kogu maja võib kokku kukkuda.
Sarnase õnnetuse kordumist Eestis ei pea Kurnitski kuigi tõenäoliseks, sest siinsed betoonpaneelidest või tellistest korterelamud on vägagi kapitaalsed hooned. Sellised hooned peavad gaasiplahvatusele paremini vastu, kuid mingeid üldiseid seaduspärasusi on Kurnitski sõnul siiski väga raske välja tuua. «Kahjustused sõltuvad otseselt gaasi kogusest. Seepärast on gaasiseadmete tehniline korrasolek esmase tähtsusega,» ütles ta.
Seetõttu kontrollib ka tehnilise järelevalve amet gaasiseadmete korrasolekut intensiivselt.
Kuigi ka Eestis on esinenud mitmeid gaasiga seotuid juhtumeid, ei ole siin toimunud ühtegi sellist õnnetust, mille tulemusena oleks kortermaja kokku varisenud. Suurimaks gaasiga seotud ohuks Eestis peab Kurnitski siiski vingumürgitust.