Töötukassa käib välismaal Eestisse tööjõudu värbamas

Noorte töömess Budapesti kaubanduskeskuses. Foto: Laura Raus

Töötukassa ametnikud käivad välisriikides töömessidel Eestis töötamise võimalusi tutvustamas ning veenavad siinseid ettevõtted tööjõupuudusel välismaalt inimesi palkama.

Eesti töötukassa on välismaistel töömessidel esindatud keskmiselt kuus korda aastas, rääkis Marta Traks Euroopa Komisjoni poolt loodud töövahenduse võrgustiku Eures Eesti harust, mida koordineerib töötukassa. Näiteks viimase aasta jooksul on töötukassa ametnikud tutvustanud Eestit messidel Belgias, Rootsis, Soomes, Lätis ja Ungaris ning sel kuul on kavas minna Iirimaale.

Eelmisel nädalal Budapesti ühes kaubanduskeskuses toimunud noorte töömessil, kus esindatud ka mitmete teiste Euroopa riikide tööturuametid, oli huvi Eesti boksi vastu päris suur. Juba kolme tunniga käis seal töövõimaluste kohta infot saamas mitukümmend inimest, nende seas ka vanemaealisi.

Näiteks 46-aastane mõned kuud tööta olnud Marianna Mudrak ütles, et soovib töötada välismaal koos oma tütrega kolm kuud suvel, kui lapsel on koolivaheaeg. «Tahan harjutada inglise keelt, et oleks võimalik hiljem Ungaris giidina töötada,» selgitas ta.

Inseneriharidusega noormees Làszlò Liksay teeb praegu lihtööd. Tema sõnul näib Ungaris olevat võimatu leida oma kvalifikatsioonile vastavat ametikohta, seetõttu otsib ta töövõimalusi välismaal. «Võibolla mitte,» vastab Liksay küsimusele, et kas ta Ungarisse kunagi tagasi tuleb, kui välismaal töö leiab. «See sõltub väga palju siinsetest töövõimalustest.» Liksay peab positiivseks, et inimesed välisriikidesse tööle lähevad. «On hea, kui segunevad erinevad taustad ja mõtlemisviisid, see on võimalus õppida,» märkis ta.

33-aastane informaatikainsener Ferenc Inkovics on veebruarist saati töötu. «Väga närviline ma seetõttu ei ole, kuna tegelen oma doktoritööga,» lausus ta. Siiski sooviks mees tööd leida, miks mitte ka Eestis. «Väga raske on saada tööd, sest otsin juhikohta,» rääkis mees, kes enne töötuks jäämist oli enda sõnul töötanud juhina 5 aastat.

Eesti boksis teavet jaganud Jelena Poleštšuk ja Piret Ustav ütlesid, et IT-spetsialiste ja insenere käib seal infot küsimas üsna palju. Just nende ametite esindajaid Eesti töötukassa ennekõike välismaalt leida soovib, sest neist on siinsetel ettevõtetel suurim puudus. Küsijate seas oli aga palju ka neid, kes otsisid tööd teeninduses või lapsehoidjana, eriti just suveks. Mitmed küsijad olid nõus tulema Eestisse ka vabatahtlikuks ehk töötama siin ilma palka saamata. Palju küsiti ka Eesti kõrgkoolides inglise keeles õppimise võimaluste kohta.

Mõnel küsijal oli konkreetne soov Eestisse tulla. Näiteks käis Eesti boksis üks insener, kel on sõber Eestis ja kes tahab seetõttu siia tööle tulla. Tema oskused näisid ka just ühe Eesti tööandja vajadustele vastavat, nii et talle anti selle tööandja kontaktandmed.

Eesti ettevõtete tööpakkumised välismaalastele on tegelikult ka internetis Eurese veebilehel kättesaadavad. «Aga otse suhtlemine teeb inimeste jaoks asja reaalsemaks,» kinnitasid Poleštšuk ja Ustav. Nad selgitavad ungarlastele vajadusel ka Eesti maksusüsteemi, eesti keele kursustel osalemise võimalusi ning räägivad Eesti elust.

Messikülastajate tähelepanu köitsid mitmed Eestit tutvustavad brošüürid. Nii mahukaid ja värvilisi oma riiki tutvustavaid materjale polnud enamike riikide tööturuametite esindajad messile kaasa toonud. Üks sellistel messidel osalemise eesmärke ongi Traksi sõnul Eesti üldine tutvustamine, kuna meie riiki ei tunta väga hästi.

Eesti boksis ei uudistanud mitte ainult tööotsijad. Poleštšuki ja Ustavi sõnul käis seal ka üks ettevõtja, kes otsis Ungarisse suveks teenindajatena tööle vene keelt kõnelevaid inimesi Eestist.

Marta Traks rääkis, et Eures Eesti saab kutseid sellistele töömessidele teistes Euroopa riikides väga palju, kuid alati neile ei lähe. «Alati mõtleme põhjalikult läbi, kas meil tasub sinna minna või mitte,» selgitas ta.

Suurematele messidele, kus on kohal kõik teised Euroopa Liidu riigid, läheb ka Eesti kindlasti. Peamiselt lähtub töötukassa messide valikul aga sellest, mis riikide tööjõud võiks Eesti ettevõtjaid huvitada. Selle kohta valmis uuring 2007. aastal ning lähiajal saab avalikuks uus sarnane uuring.

«Pigem me hoiame seda suunda, et pakume Eesti tööandjatele rohkem individuaalseid teenuseid,» märkis Traks. «Et kui nad soovivad värvata konkreetsest riigist tööjõudu, siis teeme töövahendusprojekte ja külastame vastavat riiki.»

«Ka üritame koostöös EASiga pakkuda töötukassa kompleksteenuseid,» lisas Traks. «Näiteks kui välismaa firmal on soov Eestisse tulla, siis aitame lisaks kohalikule tööjõule vajadusel leida ka spetsialiste väljapoolt Eestit.»

EAS viib ka ellu projekti, mille raames Eesti ettevõtted saavad riigilt rahalist tuge välismaalt spetsialistide palkamiseks.

Enamik raha sellisteks tegevusteks tuleb Euroopa Liidust. «Euresele tuleb 95 protsenti rahast otse Euroopa Komisjonilt,» märkis Traks. Väga kalliks välismaal töömessidel käimine tema sõnul ei lähe. Tavaliselt on esindab messil Eestit vaid üks inimene. Budapestis oli neid kaks. «Kuna üks neist on uus inimene, siis arvasime, et tema osalemine sel üritusel on põhjendatud, et ta näeks, kuidas see toimub,» selgitas Traks.

Eesti Eures pidi tasuma nende kahe inimese Ungarisse reisimise ja seal majutamise kulud, mis kokku ulatusid ligi 500 euroni. Söögi, transpordi ja boksi rendipinna eest Ungaris tasus sealne Eurese haru, nii on see tavaliselt sellistel rahvusvahelistel töömessidel tavaks.

Selliseid töömesse korraldab ka Eesti juba viis aastat, tavaliselt Tallinnas rahvusraamatukogus. Näiteks toimusid seal rahvusvahelised töömessid mullu oktoobris ja tänavu märtsis. «Järgmine on 14. oktoobril,» ütles Traks.

Veel üks Eures Eesti tegevustest on teistest Euroopa riikidest töötajate leidmise võimaluste tutvustamine siinsetele ettevõtetele. «Oleme üsna palju käinud üle Eesti tööandjatele tutvustamas Eurese teenuseid,» rääkis Traks. «Ütlen ausalt, et esialgu paljud neist on üsna skeptilised. Aga kui ma selgitan, mis kasu välimaalt töötaja palkamine võib ettevõttele tuua ja jutustan edulugusid, siis tööandjad ka hakkavad mõtlema, et kui meil on hetkel raskusi mingite spetsialistide leidmisega Eestist, siis võibolla tasub mul otsida neid mujalt Euroopast.»

«Aga loomulikult spetsialiste, mitte lihttöölisi,» lisas ta. Lihtöölisi Eures tema kinnitusel praegu Eestisse ei otsi. «Paar aastat tagasi, kui meil oli tööturu olukord natuke teistsugune ja vaba tööjõudu polnud, siis tõime ka lihttöölisi Bulgaariast ja Rumeeniast, aga see polnud parim kogemus,» selgitas Traks. «Tihti need inimesed kasutasid Eestit stardiplatsina ning liikusid edasi Rootsi ja Soome.» Samas ei välistanud ta, et kui tööturu olukord muutub, siis hakkab Eures uuesti Eestisse ka lihttöölisi otsima.