Nädalavahetusel esilinastunud suhtekomöödia «Svingerid» meelitas kolme esimese päevaga kinosaalidesse 18 234 inimest ning kogus kinokassadesse piletitulu 111 164 eurot.
Kui paljud meist käisid naljafilmi «Svingereid» vaatamas?
13. november 2017, 15:23
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selle tulemusega tõusis «Svingerid» kõigi aegade edukaimate Eesti filmide avalöökide arvestuses kolmandale kohale. «Svingerite» avanädalavahetuse piletitulu on omal ajal suutnud edestada üksnes «Klassikokkutulek» (33 828 vaatajat; 191 390 eurot) ja napilt ka tänavu veebruaris linastunud «Sangarid» (19 647 vaatajat; 115 228 eurot). See kõigi aegade esikolmik näitab selgelt, et eestlasele lähevad kõige rohkem korda just need kodumaised filmid, mis kuuluvad komöödiažanrisse.
Lätlaste mulluse samanimelise kassatüki ainetel valminud «Svingerid», mille kesksetes rollides võtavad kõik pidurid maha Jan Uuspõld, Elina Reinold, Ago Anderson, Elina Purde, Sten Karpov, Jekaterina Novosjolova ja Ivo Uukkivi, jutustab õpetlik-hoiatava (ja häbitult koomilise) loo sellest, milleni võib viia koduse voodielu elavdamiseks ette võetud paarivahetus ehk «svingimine». Film on valminud lätlaste ja eestlaste tihedas koostöös, tootjateks lõunanaabrite Cinevila Studios ja Platforma Film ning Eesti suurim meelelahutusettevõte Apollo. Apollole on tegu esimese sammuga filmitootmises ja samal kursil kavatsetakse tulevikus ka jätkata.
Filmi suur publikumenu avanädalavahetusel valmistas suurt heameelt ka «Svingerite» levitajale Timo Dienerile. «Pole üldse paha,» kõlas tema kommentaar. Muidu oleks tema kommentaar piirdunud ilmselt fraasiga «Pole paha», kuid koostöö temperamentsete lõunanaabritega on tedagi veidi uljamaks muutunud ja sestap ka nii lennuka sõna nagu «üldse» kasutamine.