Juhan Kuusi Dokfoto keskuses avatakse 15. novembril kell 17.30 fotonäitus «Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis.» Kuraatoriteks on Kristel Laur ja Toomas Järvet.
Punkfoto näitus lubab heita pilgu minevikku
14. november 2017, 12:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Iseleiutatud inimesed. Pungi nägu Nõukogude Eestis» keskendub Arno Saare, Urmas Lange ja Väino Meresmaa fotode näol punkarite üksik- ja grupiportreedele, et anda publikule võimalus vaadata tolleaegsetele mässajatele ja vabadele hingedele n-ö silma. Kui senine pungikäsitlus on publitseeritud fotode ja üksikute näituste kaudu esile toonud eelkõige pungiliikumisega tihedalt seotud kontserttegevust ja peokultuuri ning rahutuste kajastamist, siis näitus annab võimaluse süveneda punkarite maailma intiimsemas ja vahetumas võtmes.
«Üks punkar on öelnud, et punk on nagu herpes, mis aeg-ajalt välja lööb. Aga herpes on nakkav, olge siis näitusel ettevaatlikud, mine tea, mis külge hakkab või välja lööb!» vihjab näituse üks kuraatoritest Kristel Laur võimalikele fotode kõrvalmõjudele.
Näitusel on üleval enam kui 65 teost, millelt vaatavad vastu paljud legendid, nende hulgas Villu, Munk, Trubetsky, Mätas, Nähvits, Merca, Kojamees, Soku, Kont, Sursu, Pathique jt. Kõiki näitusel esindatuid töid on võimalik ka endale osta.
Punkkultuur ja selle esiletõus Nõukogude Eestis andis kohalikele fotograafidele võimaluse jäädvustada midagi, mis eristus hallist peavoolust ning pakkus tänu punkarite valdavalt ekstravagantsele välimusele visuaalselt intrigeerivat materjali. Lisaks inspireerivale välimusele paelus fotograafe ka kassi-hiire mäng julgeolekutöötajatega. Punkarite mässumeelsus ja kehtiva riigikorra vastasus oli ka põhjuseks, miks miilits ja KGB punkareid ahistas ning keelas nende kontserte ja kogunemisi. See aga omakorda muutis pungi subkultuuri julgemate ja adrenaliinijanulisemate fotograafide tõmbenumbriks.
Näitus on kohane täiendus ka käimasolevale pungihõngulisele kultuurisügisele. Äsja jõudis lavale Andri Luubi lavastus «Teisitimõtleja» Ivo Uukiviga peaosas ning ikooniline Velikije Luki tähistas 35 aasta juubelit kontserdi ja vinüülplaadiga.
/nginx/o/2017/11/14/7310457t1he94a.jpg)
Näituse kuraatorid kutsuvad kõiki, kellel on jäädvustusi pungi nägudest alates Nõukogude Eestist kuni tänapäevani, jagama neid näituse paralleelruumis, veebinäitusel: punkportree.tumblr.com. Fotosid oodatakse koos allkirjadega (foto autor, aastaarv ja pildi seletus koos oma kontaktandmetega) aadressile punk@dokfoto.ee.
Näituse pungiteemalise teksti on koostanud sotsioloog Pirjo Turk, kes on uurinud pungi subkultuuri lähemalt ja kirjutanud sellest eraldi peatüki raamatus «Subkultuurid: Elustiilide uurimused». Pirjo uurimusest pärinevad ka intevjuude lõigud ja tsitaadid punkkultuuri esindajatelt, mis rikastavad mahukat fotogaleriid.
Näitus on avatud K–P kella 12–19 Dokfoto Keskuses Telliskivi Loomelinnakus ning jääb avatuks kuni 18. veebruarini 2018. Lisainfo: dokfoto.ee