Abhaasia elab Venemaa raha ja hirmu varjus

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Abhaasid loevad oma suurimaks pühaks 30. Septembril tähistatavat võidupäeva, millega nad tähistavad sõjas Gruusiaga saavutatud võitu 1993. aastal. Sellest päevast loevad abhaasid end de facto iseseisvaks riigiks, mida aga isegi Venemaa tunnustas esimesena alles 15 aastat hiljem. Fotol näitab üks abhaasi pere oma hukkunud sugulasi. Otsustades vormi ja medalite järgi, osalesid ka need kolm naist sõjas.
Abhaasid loevad oma suurimaks pühaks 30. Septembril tähistatavat võidupäeva, millega nad tähistavad sõjas Gruusiaga saavutatud võitu 1993. aastal. Sellest päevast loevad abhaasid end de facto iseseisvaks riigiks, mida aga isegi Venemaa tunnustas esimesena alles 15 aastat hiljem. Fotol näitab üks abhaasi pere oma hukkunud sugulasi. Otsustades vormi ja medalite järgi, osalesid ka need kolm naist sõjas. Foto: Jaanus Piirsalu

Abhaasias kasvab kartus Venemaa suhtes, kelle raha- ja relvaabist sõltub 24 aastat tagasi sõja järel Gruusiast faktiliselt lahkunud löönud piirkonna eksisteerimine riigina*.

Musta mere ääres asuv Abhaasia, eriti selle suuremad linnad Suhhum** ja Gagra, on viimase kümne aastaga kõvasti arenenud. Abhaasia näeb välja nagu tavaline Venemaa regioon. Kõik teenused ja kaubad on vabalt saadaval.

Elatakse isegi paremini kui mõnes tavalises Venemaa regioonis, sest näiteks sellist luksuslikku asfaltteed, mis läbib 200 kilomeetrit Abhaasiat läänest itta, Venemaal naljalt ei leia.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles