Eestis tagaselja vangi mõistetud Haidarist sai Kabuli provintsi kuberner

Mohammad Yaqub Haidari

FOTO: Ander Ilp

Eestis ulatuslike maksukuritegude eest tagaselja neljaks aastaks vangi mõistetud endine Rapla piimatööstuse juht Mohammad Yaqub Haidari alustas tööd Kabuli provintsi kubernerina, nimetades oma prioriteediks võitlust korruptsiooniga.

Kabuli provintsi ametliku kodulehe ja kohaliku uudisteagentuuri Pajhwok järgi alustas Haidari Afganistani presidendi otsusega septembri keskpaigas tööd Kabuli provintsi kubernerina, kusjuures, oma uues ametis tõi ta välja võitluse korruptsiooniga. Haidarist sai kuberner, sest senine kuberner Hamid Akram saadeti pensionile, kirjutab ERR Uudised.

Samas on Eesti võimud kuulutanud miljonide kroonide omastamises süüdistatud mehe juba 2009. aastal tagaotsitavaks, kuna ta hoidus kohtust kõrvale, 2012. aasta mais jättis riigikohus jõusse Haidari tagaselja süüdimõistmise maksukuritegudes ning samaks ka talle mõistetud nelja-aastase vanglakaristuse.

Politseist öeldi nüüd venekeelsele «Aktuaalsele kaamerale», et Eesti jätkab rahvusvaheliste kanalite kaudu Haidari otsimist ja nõuab tema väljaandmist Afganistani poolt.

Haidari: Eesti presidentide lemmikust jooksikuks

Yaqub Mohammed Haidary.

FOTO: Peeter Ernits/Postimees

Rahvusvahelise jooksikuna 2015. aastal Afganistani põllumajandusministriks kandideerinud Yaqub Haidari oli president Lennart Meri ja Arnold Rüütli lemmik, kelle jaoks riigijuhtidel jätkus nii aega kui ka sooje sõnu.

Juba nõukogude perestroika ajal Eestisse saabunud Haidarist sai taasiseseisvumise järel tõeline staar. Rapla piimakombinaadi uuendajana võis teda 90nendatel pidada üleilmsesse majandusse pürgiva väikeriigi jaoks lausa teed näitavaks ettevõtjaks: eksootiline välismaalane arendas Eesti talupojakultuurile märgilise tähtsusega tööstust. Talle kuulus lisaks Eesti suurimale piimapulbri tootjale ka kümmekond farmi.

Rapla Dairy juhina nii Meri kui ka Rüütli sooja käepigistuse teeninud Haidari pingutas kõvasti, et lasta oma tähel paista just Eestile sobilikus valguses. Ta rääkis SL Õhtulehele, et pärineb iidsest Afganistani valitsejate-vaibakaupmeeste suguvõsast ning pidi 80nendatel põgenema Nõukogude okupatsiooni eest. Eestlastele nii meelepärase jutustusega tuli mees lagedale 1999. aastal, kui Lennart Meri avas pidulikult Rapla Dairy piimakombinaadi.

Kuid faktid näitasid hiljem, et koht kuhu mees Nõukogude okupatsiooni eest põgenes oli aastatel 1980-1984 Minski kõrgem poliitiline sõjakool. 1984-1987 teenis ta Afganistani kaadriohvitserina, tõustes hiljem riigi julgeolekuteenistuse ülema nõunikuks.

Need eluloofaktid said Haidarile saatuslikuks Eesti kodakondsuse taotlemisel, sest kaks valitsust üksteise järel komistasid seaduse punktile, mis keelab kodakondsuse võõrriigi endistele kaadrisõjaväelastele. Kuid teenekad poliitikul ja põllumajandusministril Ivari Padaril jätkus ettevõtliku afgaani suhtes vaid häid sõnu. Mehe kodakondsustaotlust aga vahendas põllumajandusminister Jaanus Marrandi.

Haidari olekski siis pea-aegu saanud kodakondsuse eriliste teenete eest, kuid tema täht loojus Eestis lõplikult 2011. aastal, kui Harju maakohus mõistis ta sadade miljonite kroonide omastamise eest tagaselja neljaks aastaks vanglasse.

Prokurör Laura Vaik saatis mehe maksupettuse süüdistusega kohtu ette 2006. aastal. Kergeusklik kohus aga loobus afgaani vahi all pidamisest ja mees pages kodumaale. Ta teatas 2007. aastal, et ei saa kohtupidamises osaleda, sest sai pommiplahvatuses vigastada.

Haidari piimaäri sai kurva lõpu 2003. aastal, kui Rapla Dairy pankrotistus. Samal ajal algas ka mehe lahutusprotsess. Võidu oma abikaasaga kasutas Haidari ettevõtte krediitkaarte väga suures mahus oma isiklike ostude tegemiseks. Pankroti ajal selgus, et kaval afgaan oli osanud oma ettevõtet juhtida nii, et polnud oma käega alla kirjutanud mitte ühelegi dokumendile.

Andres Reimer

Tagasi üles