«Nagu Jeremy Clarkson küsiks: «Kui raske see olla saab?»,» tsiteeris Märt Kivine «Top Geari» kunagist sõnakat saatejuhti täna Brüsselis alanud Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve lepituskohtumisele saabudes.
Postimees Brüsselis: kui raske saab olla ELi eelarves kokkuleppimine? Saab, ja vägagi…
17. november 2017, 12:28
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti rahandusministri eriesindajana ELi eelarve küsimustes on Kivise ülesandeks tänast kohtumist juhatades viia lõpuni kuudepikkused kõnelused ühenduse tuleva aasta eelarve üle.
Kuigi ELi järgmise aasta eelarve struktuur ja piirid on suures ulatuses paika pandud juba varem, ühenduse seitsmeaastase eelarvega, tekitavad läbirääkimised 2018. aasta büdžeti üle siiski kirglikke vaidlusi.
Tänast arutelu Brüsselis nimetatakse ametlikult lepituskohtumiseks, kus ELi Nõukogu eesistujana on Eesti ülesanne erinevad arusaamad kokku sõlmida.
«Protsessi lõppfaas on nimetatud lepituseks. Võite ise ette kujutada, mis toimub enne, kui algab lepitus,» kirjeldas läbirääkimistel osalev allikas protsessi, kus Euroopa Komisjoni, ELi Nõukogu ja Euroopa Parlamendi eri nägemused eelarvest peavad lõpuks keskpõrandal kokku saama.
Pressikonverents vastu hommikut
Nagu eelarvete puhul tavaline, pole ka nüüd oodata, et üksmeel sünnib lihtsalt. Tõenäoliselt peetakse läbirääkimisi järgmise päeva hommikuni. Kokkuleppele jõudmisest loodetakse teatada pressikonverentsil, mis Postimehe andmetel peaks toimuma kohaliku aja järgi ööl vastu laupäeva kella nelja paiku (Eesti aja järgi kell viis).
«Eri arvamused on endiselt õhus,» ütles Kivine üleeile, viidates erimeelsustele liikmesriike esindava ELi Nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel, kes peavad eelarve küsimuses omavahel kompromissile jõudma.
«Liikmesriigid on võtnud 2018. aasta eelarve suhtes realistliku positsiooni, üritades eelarvet kujundada nii, et see oleks kasvav, aga kasv oleks selles piires, mida suudetakse ka tegelikult ära kasutada,» selgitas Kivine. «Euroopa Parlamendi positsioon on idealistlikum, nad usuvad sellesse, et liikmesriigid ja Euroopa Liidu eelarvest kasusaajad suudavad kasutada suuremat hulka raha, kui on suutnud seni kasutada.»
Teisisõnu: kui nõukogu soovib teha väiksema rahasummaga rohkem, siis parlament tahab teha ka rohkem, aga suurema rahasumma eest.
Vastuseks Postimehe küsimusele, kus on liidunõukogu ja parlamendi erimeelsused kõige suuremad, tõi Kivine esile kaks suuremat valdkonda.
«Eelarverubriigi puhul, mis tegeleb teaduse, arenduse, innovatsiooni ja ka infrastruktuuri ehk transpordiinvesteeringutega, on nõukogu arvamusel, et saab läbi väiksema kasvuga, parlament tahab aga suuremat kasvu,» sõnas eriesindaja. «Teine teema on see, mil määral rahastada noorte tööhõive parandamiseks suunatud programme ja kas rahastada neid suuremates kogustes lähiaastatel või n-ö ühtlasema aastase kuluga. Ka siin on parlament ambitsioonikam kui nõukogu.»
«ETTEVAATUST! Teerist.»
Neid, kellele raha jagamine korda läheb, on mõistagi rohkem. Näiteks ilmus tänase kohtumise toimumispaigaks oleva Euroopa Liidu Nõukogu uue hoone ümbrusesse öö jooksul hulgaliselt punaseid plakateid, mis nõuavad ELilt suuremat võitlust vaesuse vastu.
#ONEYouth17 are hanging posters to tell #EU leaders that we need a strong #EUbudget to fight extreme poverty pic.twitter.com/TNtTKsoBYH
— ONEinEU (@ONEinEU) November 17, 2017
«ETTEVAATUST! Teerist. Vali tee, mis lõpetab ekstreemse vaesuse. Võta vastu tugev ELi 2018. aasta abieelarve,» seisab plakatil, mille autoriks on organisatsioon ONE, mis käivitas tänase kohtumise eel ka tugeva sotsiaalkampaania.
Kired Türgi pärast ei vaibu
Postimehele teadaolevalt on tänasel kohtumisel arutatud ka Türgile liitumiseks ELiga mõeldud abirahade kärpimist. Türgi liitumiskõnelused ELiga on käinud juba 12 aastat, aga edasi on liigutud väga aeglaselt.
Kui ühendus näeb aeglase edasiliikumise põhjusi Türgis, siis Ankaras leitakse, et Türgi oleks pidanud ühendusega ammu liituma. «Me usume, et Türgi pole saanud liituda eelarvamuste tõttu,» ütles hiljutises intervjuus Postimehele Türgi Euroopa Liidu suhete minister Ömer Çelik.
Kui ELi eelarves kärbitaks Türgile mõeldud kuluridasid, põhjustaks see suure tõenäosusega Ankara terava reaktsiooni.
Türgi on pidevalt viidanud ELi ja Türgi vahel mullu sõlmitud lepingule, mille kohaselt peatab Türgi migrantide rändevoo Euroopasse. Vastutasuks lubas EL Türgile raha, kuid Ankara väitel on lubatud kuuest miljardist eurost nad kätte saanud 880 miljonit eurot.
«Euroopa Liit lubas meile liitumiskõneluste avamist, viisavabadust ja põgenike ümberpaigutamise mehhanismi. Mitte ükski nendest asjades pole siiani juhtunud ja Euroopa Liit pole oma lubadusi täitnud. Türgi pole kokkuleppest mingit kasu saanud,» ütles ka Çelik.
Kuidas sünnib ELi eelarve?
Euroopa Liidu 2018. aasta eelarve raamistik, sh eeralve piirsummad ja peamised kulutused, pannakse paika ühenduse mitmeaastases finantsperspektiivis (MFF). Praegune MFF kehtib aastatel 2014–2020.
Euroopa Komisjon esitas tänavu mais ELi Nõukogule ja Euroopa Parlamendile 2018. aasta eelarve eelnõu, lähtudes MFFist. See nägi ette 160,6 miljardit eurot kohustusi (summa, mille alusel ELi institutsioonid võivad võtta kohustusi selle eelarveaasta jooksul) ja 145,5 miljardit eurot väljamakseid (summa, mille ulatuses võib sellel aastal teha tegelikke kulutusi).
Euroopa Liidu liikmesriike esindava liidunõukogu ettepaneku järgi peaksid kohustused ulatuma 158,9 ja väljamaksed 144,4 miljardi euroni. Eesti kaitseb eesistujana liikmesriikide ühist seisukohta.
Eelarve nõuab ka Euroopa Parlamendi heakskiitu. Parlamendi seisukorra järgi peaksid kohustused ulatuma 162,6 ja väljamaksed 146,7 miljardi euroni.
Nõukogu polnud parlamendi ettepanekuga nõus, algasid lepitusläbirääkimised, mis peavad lõppema 20. novembriks.
Kui kokkuleppele ei jõuta, peab komisjon esitama uue eelnõu. Kui ka siis kokkuleppele ei jõuta, tohib järgmisel aastal ühes kuus kulutada kuni 1/12 eelmise aasta eelarvest.
Allikas: PM