Mõrvas süüdistatav mees jäi õigeks ka ringkonnakohtus

Tartu kohtumaja hoone. Foto: Sille Annuk

Tartu ringkonnakohus jättis reedel jõusse maakohtu varasema otsuse, millega esimese astme kohus mõistis jõhkras mõrvas süüdistatava mehe õigeks.

Tartu maakohus mõistis 47-aastase Vladimir Šohhini mõrvasüüdistuses õigeks tänavu mai lõpus, kuid mõistis süüdi kolmes kehalise väärkohtlemise episoodis, mõistes talle viie kuu pikkuse vangistuse. Koos talle varasema otsusega mõistetud ärakandmata karistusega kujunes karistusaja  pikkuseks üks aasta ja 27 päeva vangistust.

Maakohus jõudis pärast dokumentaalsete tõendite, ekspertiisiakti, tunnistajate ja süüdistatava ütluste kogumis hindamist järeldusele, et Šohhin tuleb talle esitatud mõrvasüüdistuses õigeks mõista. Talle süüdistuses etteheidetava teo toimepanemise aeg ei ühti kohtule esitatud tõenditega kannatanule vigastuste tekitamise ja tema surma ajaga. Samuti puuduvad tõendid selle kohta, et just tema tekitas kannatanule süüdistusaktis kirjeldatud ohtrad vigastused, mis tingisid viimase surma. Kriminaalmenetluse seadustiku järgi tuleb aga kriminaalmenetluses kõik kõrvaldamata kahtlused kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus tõlgendada tema kasuks. 

Kohus nõustus sellega, et kannatanu surm saabus süüdistuses nimetatud viisil. Samas aga leidis kohtus tõendamist, et kannatanu surm saabus mitte varem kui 30. märtsil kella 3.30 paiku ja mitte hiljem kui 1. aprillil kella 15.30 paiku. Nimetatud ajavahemik on aga absoluutses vastuolus Šohhinile esitatud süüdistusega, mille järgi pani süüdistatav mõrva toime ja kannatanu suri mullu ööl vastu 29. märtsi. 

Kohtus ei leidnud tõendamist, et süüdistatav oleks kannatanu surma saabumise ajal kannatanuga mingil viisil kokku puutunud või käinud tema maja juures. Samuti ei leidnud tõendamist, et kannatanu tapmise ajavahemikul oleks süüdistatav oma kodust viibinud eemal nii pikalt, et jõhker tapmine toime panna. Kohtus ei leidnud muuhulgas tuvastamist, kuidas sai süüdistatav sisse kannatanu korterisse.

Kohtu hinnangul ei ole välistatud, et majja võis siseneda ka keegi menetluses tuvastamata võõras inimene või inimesed. Kohtule esitatud tõenditest ei nähtu sedagi, kes mõrva toimepanemise ajal majas elasid või kortereid kasutasid. Samuti ei leidnud kohtus uuritud kirjalike tõenditega ega tunnistajate ütlustega tõendamist süüdistatavale ette heidetud kolm kehalise väärkohtlemise episoodis.

Maakohtu otsuse vaidlustasid ringkonnakohtus süüdistatav, tema kaitsja ja prokurör. Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Kalju Kutsar palus maakohtu otsus tühistada Šohhini süüdimõistmises kehalises väärkohtlemises ja ta selles süüdistuses õigeks mõista. Lõuna ringkonnaprokuratuuri ringkonnaprokurör Milvi Väin palus maakohtu otsus tühistada osas, millega kohus mõistis Šohhini õigeks mõrvas ja ühes kehalise väärkohtlemise episoodis. Prokurör taotles Šohhinile liitkaristuseks 12-aastase vangistuse mõistmist. Koos talle varasema otsusega mõistetud kandmata karistusega taotles prokurör Šohhinile kokku 12 aastat ja kaheksa kuu pikkust vangistust karistusaja algusega eelmise aasta 6. juunist.

Kolmest kohtunikust koosnev ringkonnakohtu kolleegium leidis, et vajalik ja küllaldane usaldusväärne tõendusteave Šohhini süü tuvastamiseks mõrvas puudub. „Kriminaalasjas leiti juba maakohtus kaitseväitena, et asjas esineb selliseid kõrvaldamata kahtlusi, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Kui tihtipeale osutub see trafaretseks üldsõnaliseks kaitsetaktikaks, siis ringkonnakohtu arvates käesolevas asjas on sellel tõepoolest kaalu ja selleni ongi maakohus õigustatult jõudnud. Riikliku süüdistuse positsioon ja tõendites sisalduv teave ning apellatsioon jätab hulgaliselt kahtlusi, mis ei võimalda Šohhinit mõrvas süüdi tunnistada,« seisab ringkonnakohtu otsuses.

Ringkonnakohus tõdes nagu maakohuski, et olukorras, kus süüdistatav kriminaalmenetluse algfaasist alates eitab tapmisteo toimepanemist, on tõendikogum sedavõrd vastuoluline, et ei veena kohut Šohhini süü olemasolus.

«Need üldistavad faktide killud, mida prokurör nimetab apellatsioonis, tõstatavad küll mõningaid kahtlusi Šohhini võimalikust kannatanu elukohas viibimisest uuritaval ajaperioodil, kuid lõpptulemusena süüdistatava süüdi tunnistamiseks eluvastases süüteos sellest ei piisa. Käesolevas kriminaalasjas on tegemist olukorraga, kus otsesed tõendid puuduvad,» ütles ringkonnakohus.  

Ringkonnakohus märkis kriminaalmenetluse kvaliteeti hinnates asjaolu, et läbiotsimine süüdistatava üürikorteris teostati alles 14. juunil 2016 ehk umbes kaks ja pool kuud pärast kuriteosündmust. Võimalike kuriteojälgede esemeid sealt ei leitud. Leitud ei ole kannatanul esinenud purustava iseloomuga vigastuste tekitamise vahendit.

Ringkonnakohus tõdes, et kannatanu surma saabumise täpsem aeg ja koht sisaldavad ka teise kohtuastme menetluse lõpuks küsitavusi, mida pole veenvalt lahendatud. Ringkonnakohus jagas maakohtu ja kaitsja seisukohta, et kannatanu tapmine on toime pandud küllalt äärmusliku ja jõulise vägivallaga ning tekib paratamatu küsimus, kellel ja mis motiivil ning asjaoludel oli vaja temalt sellisel moel elu võtta. Ka ringkonnakohus ei välistanud maakohtu seisukohta, et kannatanule tekitati surmavaid vigastusi mitme isiku poolt ja väljaspool korterit ning võimatu pole kannatanu hilisem toimetamine korterisse. Ringkonnakohus nõustus küll prokuröri väitega, et Šohhini varasem käitumine tõendab tema vägivaldset iseloomu. Küll aga ei saa süüdistatava üldist vägivaldust ringkonnakohtu arvates olemasoleva tõendusteabe puhul automaatselt rakendada tapmissüüdistuse sisustamiseks.

Samuti nõustus ringkonnakohus maakohtu seisukohaga kehalise väärkohtlemise episoodides.

Lõuna ringkonnaprokuratuuri esitatud süüdistuse järgi peksis Šohhin möödunud aasta ööl vastu 29. märtsi Valga linnas E. Enno tänaval asuvas korteris sõnavahetuse käigus korteriomanikku rusikate, jalgade ja metallesemega. Peksmisega tekitas ta kannatanule kauakestvaid füüsilisi vaevusi ning eluohtlikke tervisekahjustusi, mille tagajärjel kannatanu suri sündmuskohal. Kannatanu laip leiti korterist mullu 2. aprillil kella 11.30 paiku. Lisaks süüdistab prokuratuur Šohhinit oma elukaaslase suhtes korduvalt toime pandud kehalises väärkohtlemises.

Šohhin on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud.