Kogenud maratonihunte meelitab võistlusele omapära

Risto Mets
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eestlased Kiievi maratonil. Vasakult Priit Tsirp, Varmo Vares ja Margus Püvi.
Eestlased Kiievi maratonil. Vasakult Priit Tsirp, Varmo Vares ja Margus Püvi. Foto: Erakogu

Kes jookseb maratoni korra elus, kogeb suurt emotsiooni, mida ta kannab endas elu lõpuni. Kuid kui tegemist on tõsisema spordihuvilisega, kes jookseb mitu maratoni aastas, hakkab otsima uudsust ja omapära, et iga 42 kilomeetrit ja 195 meetrit pakuks uue kogemuse.

Tartlased Varmo Vares ja Margus Püvi on oma elus jooksnud palju maratone. Viimastel aastatel paeluvad neid aga jooksud, kus saab kogeda midagi erilist. Näiteks käisid nad hiljuti Kiievi maratonil. «Käisime suhteid loomas ja rahvast ka oma maratonile meelitamas,» rääkis Vares. Mehed ise korraldavad nimelt samuti üht üsna omapärast maratoni. See on Kihnu saarel joostav Männäkäbä maraton.

Võrreldes Euroopa linnadega polnud Kiievi rada sugugi lihtne. Pikad kaks kilomeetrit pikad tõusud. Samas tohutu kaasaleamine iga viie kilomeetri tagant. «Seda enam, et eestlastel on seal väga hea maine,» tõdes Vares. Kiievisse soovitas Püvi minna ka muidu, mitte üksnes maratonile. Kultuuri- ja maitseelamused pidid olema garanteeritud. Mehed käisid enda sõnul ka näiteks ooperis ning jalgpalli vaatamas.

Tuleval aastal on neil plaanis joosta Kazbeki maratonil Gruusias. Pea kogu distants joostakse seal 1200 meetri kõrgusel, mis muudab jooksu tublisti raskemaks, tõdes Püvi. Kuid ka raskused meelitavad, sest sealt saab uue kogemuse. Kahtlemata pakub ka Gruusia uusi spordiväliseid emotsioone, olgu selleks siis köök või traditsioonid.

Eesti maratoonarid Kiievis Eesti suursaadiku Gert Antsuga kohtumas.
Eesti maratoonarid Kiievis Eesti suursaadiku Gert Antsuga kohtumas. Foto: Erakogu

Unesco kultuuripärandi nimistusse kuuluvat Kihnu kultuuri soovivad Püvi ja Vares tutvustada maratonihuvilistele üle maailma. «Kihnu maratonil on omapära täitsa olemas,» leidis Vares.

Suve viimane nädalavahetus, inimesed saabuvad koos peredega, et suve lõpust viimast võtta, kirjeldas Püvi. Kihnu, sealne kultuur ja inimesed - see on riik riigis, leidis omakorda Vares.

Väikese, 250 osalejaga üritusena soovivad korraldajad seda hoida ka edaspidi. Välja on kujunenud kindlad osalejad, kes kõik neli korda on kaasa löönud. Kui korraldajatel kolmandal aastal tekkiski endis sisemine kriis ja käis peast läbi mõte Kihnu asemel hoopis Piirissaarel maratoni teha, laitsid osalejad ja Kihnu inimesed selle mõtte kohe maha. Kohalikud tulid appi ja kõik läheb edasi, rõõmustas Vares. Välistada ei saa, et kunagi tuleb maraton siiski ka Piirissaarel, muhelesid mehed.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles