Jamaica koalitsiooni Saksamaal ei tule. Mis saab edasi?

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Angela Merkel andmas pressile seletust, miks valitsuskõnelused taas läbikukkusid.
Angela Merkel andmas pressile seletust, miks valitsuskõnelused taas läbikukkusid. Foto: Michael Sohn/AP/Scanpix

Saksa koalitsioonikõnelused uue valitsuse moodustamiseks nurjusid eile hilisõhtul, kui liberaalid (FDP) lahkusid läbirääkimistelt. Millised valikuvariandid on liidukantsler Angela Merkelil veel laual?

Suurkoalitsioon

Vähetõenäoline, sest kohe pärast valimistulemuste saabumist teatas sotsiaaldemokraatide liider Martin Schultz, et koostööl Merkeliga on lõpp ja minnakse hoopis opositsiooni.

Möödunud nädalalavahetusel rõhutas Schulz taas, et SPD on iga kell uuteks valimisteks valmis. Sama sõnumi edastas ta sotsiaaldemokraatide asepresident Ralf Stegner, täna öösel Twitteris: «Koalitsioonikõneluste läbikukkumine ei ole muutnud SPD olukorda.»

Vähemusvalitsus

Ei, see ei ole väga hea valik, arvestades, et poliitiliselt ebastabiilsetel aegadel oleks Merkelil keeruline kindlustada iga seadusemuudatuse läbisurumiseks ka opositsiooniparteide toetus.

Kui Merkeli Kristlik-Demokraatlik Liit CDU koos oma Baierimaa sõsarpartei CSU moodustaks valitsuse FDPga, jääks neil parlamendienamusest puudu 29 kohta, kui aga rohelistega, siis 42 kohta.

Igal juhul on oleks taoline stsenaarium Saksamaal riiklikul tasandil esmakordne.

Uued valimised, aga mis tingimustel?

Saksamaa põhiseaduse artikli 63 kohaselt rakendub järgmine asjade käik: esmalt peab riigi president pakkuma välja kellegi, kes võiks hakata täitma liidukantsleri ülesandeid. Too inimene saab kantsleriks juhul, kui teda toetab üle poole Riigipäeva liikmetest.

Kui seda ei juhtu, algab teine hääletusring, kus parlamendil on kaks nädalat aega kokkuleppeni jõuda.

Kantslerikandidaatide arv pole sealjuures piiratud. Kui aga kahe nädalaga ükski kandidaat parlamendienamuse toetust kokku ei saa, algab kolmas hääletusring, kus piisab vaid sellest, et antud isik kogub suurima häältesaagi.

Siinkohal, sekkub taas president. Kui kantsler saab valitud alles kolmandas ringis, võib president nimetada ta vähemusvalitsuse juhiks – või siis saata parlament laiali. Viimase stsenaariumi korral tuleb järgneva 60 päeva jooksul korralda ka uued valimised.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles