Leedu kurjategijate jälg Eesti kriminaalsel kaardil on järjest sügavam: neid leiab nii narkoärikate, autovaraste, libapolitseinike kui ka võltseurode levitajate hulgast.
Tellijale
Leedu jõugud panustavad Eesti kuritegevusse
9. mai 2011, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa politseiameti Europol organiseeritud kuritegevuse ohuhinnangust leiab kaugelt rohkem kui kümmekond viidet üleaedsetele ja nende tegevus on jõudnud koos leedulaste immigratsiooniga paljudesse Lääne-Euroopa riikidesse.
Samas tunnistab Euroopa Politsei Konföderatsiooni juht Jan Velleman, et eestlastel endilgi peaks olema piisavalt põhjust muretseda Leedu jõukude tegevuse pärast.
Pole ju mingi saladus, et Eesti ajakirjandusest on viimastel aastatel läbi jooksnud terve hulk lugusid leedu autovarastest, libapolitseinikest ja rahavõltsijatest. Eesti on siiski ka ise osa Euroopa Liidu kuritegevuse kirde epitsentrist ja kohalikud kurikaelad teevad narkoäri vallas koostööd kurikuulsate leedu kolleegidega.
Politsei- ja piirivalveameti (PPA) kriminaalteabebüroo juhi Lenno Reimandi sõnul annavadki Balti riikide elanikest Euroopa kuritegelikus ilmas enim tooni leedulased.
«Samas saab hinnata ja järeldusi teha siis, kui on informatsiooni,» lausus ta. «Leedu politsei on olnud väga avatud ja andnud infot nii teistele riikidele kui ka Europolile. See annab ka Leedu kuritegevusest päris hea pildi.»
Oht kõigile lähiriikidele
Leedu kurjategijad on Reimandi sõnul küll väga suureks ohuks nii Lääne-Euroopas kui ka Eestis, aga samas ei ole tegu ka suurima murega.
«Leedu kurjategijate kõrval on ka rida teisi ohtusid – võime rääkida rumeenlastest, itaallastest või ka näiteks Skandinaavia enda motojõukudest. Ometi on selge see, et leedulaste tegevus mõjutab ka Eestit,» lausus ta.
Organiseeritud kuritegevuse mõiste on Reimandi hinnangul tegelikult senisel kujul ammendunud.
«Valdav osa kuritegevusest on organiseeritud, juhul kui see ei põhine emotsioonidel,» lausus ta. «Pigem võiks rääkida eluviisikuritegevusest ja kuritegelikest võrgustikest.»
Eluviisikuritegevuse puhul tulebki inimeste sissetulek kuritegude toimepanemisest. Reimandi andmetel on päris mitmes Euroopa riigis tekkinud leedu kogukonnad, kus levib ka kuritegelik kultuur.
Seejuures on leedulaste kuritegevus Reimandi sõnul üsna rahvuskeskne. «Nad on suhteliselt iseseisvad ja nende poolt Eestis korda saadetud kuritegude puhul võib öelda, et tegu oli gastrolööridega,» ütles ta.
Projektipõhised eestlased
Reimand lisas, et Eesti grupeeringuid iseloomustab projektipõhine tegevus. See tähendab, et oma võrgustikku kasutatakse ära vastavalt konkreetsele eesmärgile. Tuleb ette, et leedu kurjategijad tellivad mõnelt eesti jõugult narkootikumide veo punktist A punkti B.
«Kui leedu kuritegelik seltskond teab, et tööga saavad hakkama eesti tegelased, siis tellitakse lihtsalt teenust,» rääkis Reimand. Vajadusel teevad kurjategijad piiriülest koostööd.
Organiseeritud kuritegevuses on Reimandi sõnul erinevaid formatsioone – esiteks klassikaline itaalia tüüpi maffia, mis põhineb veresidemetel. Teisalt aga ühistel oskustel põhinev kuritegevus.
Eesti vanglates kandis mullu karistust neli lätlast ja 11 leedulast. Pooled viimastest istusid pogris seoses narkokuritegudega. Soomlaste jaoks on leedulased aga võrreldes eestlastega tilluke mure: sealsetes vanglates istuvast 420 välismaalasest 120 on pärit Eestist ja vaid 30 on leedulased.
Miks on aga just leedulased Euroopa Liidu kuritegelikus ilmas nii eredad tähed?
«Ei ole mingi saladus, et näiteks Itaalia ei räägi eriti meelsasti oma kuritegelikest struktuuridest, sellal kui Leedu politsei seda teeb,» rääkis PPA kriminaalteabebüroo juht. «Samas oli Leedu kuritegevus üsna kõrgel järjel juba Nõukogude ajal.»
Lätlaste ja leedulaste politseieelarvete kärped on aga Reimandi hinnangul juba praegu tuntav probleem ka Eesti korrakaitsjatele.
«Selge see, et kui politsei palkasid vähendatakse, siis ei lahku kõigepealt mitte tagumine ešelon, vaid pigem kogenumad inimesed. Ega koostööpartnerite leidmine lõuna poolt polegi enam nii väga lihtne,» lausus ta.
Reimand tunnistas, et Lätis ja Leedus toimuv peaks olema hoiatavaks näiteks ka Eesti poliitikutele, kes otsustavad politsei rahastamise üle. «Ma loodan, et meil siin ei tule kunagi kurioosseid uudiseid sellest, et ametivennad on üksteist röövi käigus maha lasknud (just nii juhtus mullu Lätis – N. N.).