Ratas: riik pole loobunud teadusrahastuse tõstmisest (2)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Jüri Ratas.
Peaminister Jüri Ratas. Foto: LIIS TREIMANN/PM/SCANPIX BALTICS

Peaminister vastas esmaspäeval riigikogu ees arupärimisele teadus- ja arendustegevuse kulutuste kohta, märkides, et riik pole loobunud teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise tõstmisest ühe protsendini SKP-st aastaks 2020

Arupärijad soovisid peaministrilt teada, miks ei täida valitsus riigikogu poolt heaks kiidetud Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia 2014-2020 põhimõtteid ning on loobunud teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise tõstmisest ühe protsendini SKP-st aastaks 2020.

Ratase sõnul pole otsust eesmärgist loobuda kindlasti tehtud. Tegemist on väga ambitsioonika eesmärgiga. Ta selgitas, et samasuguse sihi on püstitanud mitmed Euroopa Liidu liikmesriigid ning tuleb nentida, et see pole paljudes liikmesriikides osutunud lihtsalt täidetavaks eesmärgiks.

«2015. aasta andmetel ületas Eesti näitaja Euroopa Liidu keskmist. Kui Eesti keskmine näitaja oli 0,78 protsenti, siis Euroopa Liidu keskmine oli 0,74 protsenti SKP-st,» ütles Ratas. Ta märkis samas, et 2016. aasta Eesti näitaja küll kukkus, 0,61 protsendini SKP-st, kuid see oli paljuski tingitud – toona, 2016, Euroopa Liidu struktuurivahendite uue perioodi käivitumisest. «Investeeringud teadus- ja arendustegevusse peavad kasvama, sest meie majanduse arengu seisukohast on tegemist äärmiselt olulise valdkonnaga,» rõhutas Ratas.

Peaminister märkis, et valitsust nõustava Teadus- ja Arendusnõukogu soovitusel peab majanduskasvu tingimustes teadus- ja arendustegevuse riigipoolse rahastamise proportsioon SKP-st säilima miinimumina vähemalt 2017. aasta tasemel kuni aastani 2021. See tähendab teadus- ja arendustegevuste kulutuste kasvu sisemajanduse koguproduktiga samas tempos. «Ma soovin siinkohal rõhutada veel kord, et see pole valitsuse otsus, vaid see on Teadus- ja Arendusnõukogu soovitus,» selgitas Ratas.

Ta toonitas, et Teadus- ja Arendusnõukogu mõte oli panna paika miinimumtasand, hülgamata seejuures neid ambitsioonikamaid eesmärke. «Mul on heameel, et järgmise aasta riigieelarves suurenevad riigi investeeringud teadus- ja arendustegevusse võrreldes käesoleva aastaga 19,5 miljoni euro võrra. Riigieelarve ja majanduskasvu prognoosidele tuginedes kasvavad avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse kulud 0,78 protsendilt SKP-st 2017. aastal 0,89 protsendini 2018. aastal,» ütles Ratas.

Peaminister märkis, et Eesti teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni strateegia üheks eesmärgiks on otseselt seatud positsiooni parandamine Euroopa Liidu Innovaatilise Liidu tulemustabelis. «Aastaks 2020 on pandud sinna eesmärgiks 10. koht. Hetkel, nagu te hästi teate, 15. koht. Selle tulemustabeli valguses on Eesti mahajäämus suurem just ettevõtete innovatsioonialase tegevuse vallas, mis ei eelda ilmtingimata suuri riigipoolseid teadus- ja arendustegevuse kulusid,» selgitas Ratas.

Tema hinnangul  valitseb selge mahajäämus võrreldes innovatsiooniliidritega Eesti erasektori teadus- ja arendustegevuse kulutuste tasemes, mis on seotud juba mainitud vähese innovatsioonialase tegevuse ja üldise Eesti majanduse vähese teadmiste mahukusega. «Ettevõtlussektoris tegeleb teadus- ja arendustegevusega üsna vähe ettevõtteid, tegelikult, kelle vastavad kulutused kokku olid 2016. aastal alla 140 miljoni euro, täpsemalt 139,2 miljonit eurot,» märkis Ratas.

Ta on samas veendunud, et kindlasti saab erasektori teadus- ja innovatsioonialast tegevust riigipoolse sekkumisega tagant tõugata ja innustada.

Kommentaarid (2)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles