NATO keskus: propagandale propagandaga ei vastata

NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Foto: Virginia Mayo / AP / Scanpix

ETV välispoliitikasaade «Välisilm» käis Riias tegutsevas NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuses uurimas, kuidas NATO propagandale vastu astub.

Riias asuvas keskuses on alati oldud seisukohal, et propagandale propagandaga ei vastata. Kuid olukorda tuleb analüüsida ja valed avalikustada.

Riias kolm aastat tegutsenud keskus on üks 24-st NATO valdkondlikust kompetentsikeskusest. Sellega on liitunud 10 riiki, kolm - Prantsusmaa, Kanada ja Slovakkia - on ühinemisjärgus. Kõik riigid panustavad eelarvesse ja siin töötavatesse ekspertidesse. Eestist on seal ametis üks inimene, kuid näiteks Leedust ja Saksamaalt kaks. Kõige suurem on asukohamaa Läti osa, kes on palganud eksperte nii kohapealt kui ka teistest riikidest.

«Tegelikult see keskus pole NATO sõjalise juhtimisstruktuuri osa. Me oleme NATO sertifitseeritud, aga me kuulume nendele riikidele, kes siia panustavad,» märkis NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse asedirektor Peeter Tali.

Tegu pole ööpäevaringselt tegutseva operatiivstaabiga. Siinsed eksperdid hindavad infovälja ja annavad soovitusi, kuidas käituda.

«Me oleme pigem arendus- ja nõuandev kompetentsikeskus. Siin on erinevate riikide kompetentsid ja erinevate valdkondade kompetentsid, mis puudutavad kommunikatsiooni. Siin on diplomaadid, süsteemiinsenerid, psühholoogiliste ja infooperatsioonide teavitustöö ohvitserid. Valdkonnad on erinevad, kuid me leiame sünergia. Koostöös see tuleb - viime läbi projekte, uurimistöid ja avaldame neid,» selgitas Tali.

Brüsselis tegutseva rakkerühmaga teeb NATO keskus koostööd, kuid ühiseid uuringuid seni veel tehtud pole. Äsja lõppes Riias kinniste uste taga toimunud NATO strateegilise kommunikatsiooni keskuse juhtkomitee istung, kus kinnitati järgmise aasta tööplaan ja eelarve.