Uutmoodi panga juht: maapiirkonnad karjuvad sularahale ligipääsu järele (2)

Karl-Eduard Salumäe
, arvamustoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Coop Panga juhi Margus Ringi sõnul põhjendatakse nende panga kliendiks astumist kõige sagedamini sellega, et kuna Säästukaart ja pangakaart on kaks ühes, vähendab see rahakoti vahel olevate kaartide arvu ja pealegi saab selle kaardiga makstes Coopi kauplustes kõige paremad hinnad. Kevadest lisandub ka võimalus Coopi kaupluste kassadest sularaha välja võtta.
Coop Panga juhi Margus Ringi sõnul põhjendatakse nende panga kliendiks astumist kõige sagedamini sellega, et kuna Säästukaart ja pangakaart on kaks ühes, vähendab see rahakoti vahel olevate kaartide arvu ja pealegi saab selle kaardiga makstes Coopi kauplustes kõige paremad hinnad. Kevadest lisandub ka võimalus Coopi kaupluste kassadest sularaha välja võtta. Foto: Marko Saarm

Eelmisel reedel Viljandis pangakontorit avamas käinud Coop Panga juht Margus Rink leiab, et vaid väga saamatu ei suudaks Eesti ainsa ühistulise jaekaubandusgrupi võrgustiku ja kliendibaasi peale pangandust ehitada.

Väikelinnadesse ja maapiirkondadesse järjepanu kontoreid ja teeninduspunkte tegev finantsasutus käitub risti vastupidi suurtele pankadele, kes pigem kolivad neist paikadest minema ja võtavad ka sularahaautomaadid kaasa. 12 aastat Hansapangas töötanud Rink, kes on pärit Suure-Jaanist, ei kritiseeri Rootsi päritolu kontsernide tegevust, vaid tõdeb, et nende olukord ja ärimudel on hoopis teised.

Margus Ringi sõnul on maapiirkondades karjuv puudus sularaha järele, kuid kevadel peaks pilt Coopi klientidele täielikult muutuma.

Viljandis Turu tänava Konsumis kontori avamisele eelnes Tallinna tänaval tegutsenud Eesti Krediidipanga esinduse sulgemine. Selle aktsiad omandas Coop Eesti käesoleva aasta alguses.

Margus Rink, olete ka ise tõdenud, et üldiselt ei tehta tänapäeval pangakontoreid väiksematesse kohtadesse juurde, vaid pannakse kinni. Ka Coop Panga Viljandisse tulekuks suleti Tallinna tänaval Krediidipanga kontor. Mis selle töötajatest sai? Kas nad toodi uude pangakontorisse üle?

Jah. Krediidipangal oli üle Eesti 12 kontorit ja praeguseks oleme pooled nii-öelda Coopi kaupluse nurka tõstnud. See on meie plaan, et tulevikus on maakonnakeskuse Coopi kaupluse juures ka pangakontor, aga see ei juhtu üleöö. Praeguseks on see nii näiteks Narvas, Kuressaares ja Viljandis.

Mis annab teile kindlustunde, et samal ajal kui isegi riik kolib väiksematest kohtadest mõnikord justnagu iseenesest mõista ära, jääb uus pank oma paljude kontoritega vee peale?

Ma saan väga hästi aru kõigist suurtest Rootsi pankadest, kellele maapiirkondades olek on kulu. Meie jaoks ei ole, sest Coopil on pinnad olemas. Sisustuse ja muu jaoks peame muidugi kulutusi tegema, aga lõppude lõpuks ei ole vahet, kas pind teenib kaubandust või pangandust.

Coopil on Eestis 600 000 klienti, kellel on Säästukaart. Peaaegu pool Eesti elanikest! Meil on üle Eesti 350 poodi. Coopil on 80 000 klientomanikku. Meil on 5000 töötajat. Me peaksime olema ikka väga saamatud, kui ei suuda selliste arvude peale pangandust ehitada.

Soomes, mille mudelit me kopeerime, on Coopi asemel SOK. Ka neil on 19 tarbijate ühistut. Nemad tegid endale panga kümme aastat tagasi ja see on olnud üliedukas. Soomes on umbes 5,4 miljonit elanikku ja S-Pankkil, nagu on selle nimi, on 3,2 miljonit klienti.

98 protsendil Eesti inimestest on kuskil pangakonto. See tähendab, et meie ainus võimalus on kedagi üle meelitada. Ja kui vaadata viimase kahe kuu tulemusi, miks nad tulevad, võib välja tuua kolm põhjust.

Esimene põhjus on emotsionaalne: turul on eestimaine pank, mis teeb asju uutmoodi. Tuleb ja raputab tohletanud pangandusmaastikku.

Teine põhjus, mida muide kõige rohkem välja käiakse, on see, et kuna Säästukaart ja pangakaart on kaks ühes, vähendab see rahakoti vahel olevate kaartide arvu ja pealegi saab selle kaardiga makstes Coopi kauplustes kõige paremad hinnad.

Kolmas põhjus, mis näiteks mu enda sõprade peal kõige paremini töötab, on see, et sellesama kaardiga saab igalt poolt sularaha ja kui sul on meie pakett, siis mingit lisatasu selle eest maksma ei pea.

Kokkuvõttes on meil nii emotsionaalne kui ratsionaalne argument. See annab meile kindlustunde, sest mõnele inimesele mõjub üks, mõnele teine.

Kahjuks ei saanud me sügiseks valmis projekti, mis tuleb praeguse teadmise kohaselt aprillis. Kevadest hakkab kõigist Coopi kaupluste kassadest saama sularaha. Ma usun, et see annab meile väga suure konkurentsieelise. Kui Eestis on praegu 764 sularahaautomaati, siis meil on kassasid üle tuhande. Teisisõnu saab tulevikus ühe kaardiga enam kui 1700 kohast sularaha välja võtta.

Ütlesite Viljandi kontorit avades, et aastaks 2020 peaks teil olema Viljandimaal 5000 klienti. Kas pikemas vaates võiks Coop Pangast saada samasugune rahvapank nagu praegu Swedbanki nime kandev Hansapank, kus te aastaid töötasite?

Seda on natuke keeruline selgitada, aga Coop Pank kuulub praegu kaudselt 80 000-le eestimaalasele, kes on mõnes tarbijate ühistus. LHV on Eestis ainuke pank, mille aktsiaid sa saad osta. Praegu saab tulla Coop Panga kliendiks, aga suure tõenäosusega lähiaastatel, kui pangal on kapitali juurde vaja, pannakse see börsile. Ilmselt on kõigil Coop Panga klientidel siis võimalik saada panga omanikeks ja osta aktsiaid. Selles mõttes sihime tõesti rahvapanga staatust.

Tahan rõhutada, et ma ei tee Swedbanki ega SEB strateegiat kuidagi maha. Nad teevad väga korralikku tööd, aga hoopis teises nišis. Piltlikult öeldes sõidavad nad mööda sirget kiirteed ja nopivad üles kõik, mis selle tee peale jääb. Meie oleme need, kes sõidavad kõrvalteed läbi ja korjavad nendelt kõik üles.

Kuidas muudab Coop Panga turuletulek näiteks Suure-Jaanis, kust te pärit olete, inimeste võimalusi teha pangatoiminguid?

Kõik uuringud on tõestanud, et maapiirkonnas elava inimese kõige suurem häda on see, et ta ei saa sularaha kätte: pangakontorit enam ei ole, sularahaautomaate on väga hõredalt ja pigem viiakse neid ära. Nii et kui kevadest hakkab Coopi kaupluste kassadest sularaha saama, on see väga suur asi.

Suure-Jaanis on praeguseks ka maakonna esimene pangapunkt avatud. See tähendab, et kui suurejaanilane tahab avada Coop Pangas konto ja vormistada kaardi või väikelaenu, siis seda on võimalik Suure-Jaani Konsumis teha. Selliseid võimalusi hakkame järjest laiendama. (Õige pea avatakse pangapunkt ka Viljandi Maksimarketis ja Mustla Konsumis – toimetus.)

Aga veel kord: maainimesel on praegu karjuv puudus ligipääsust sularahale. Sellesse panustame me kõige rohkem.

Sularahaga on lugu kahetine. Ettevõtted, kes mõnes väiksemas kohas tegutsevad, peavad raha panka viimiseks Viljandisse sõitma. Kas te sellele murele kah rohtu pakute?

Meil oli just hiljuti ühistujuhtide nõukogu, kus tõsteti seesama teema lauale. Oleme praeguseks ka nii-öelda sularaha-sisse-projekti käima pannud, aga asjad on veel lahtised. Kui selle peale, et kevadest saab Coopi kassadest raha kätte, võib juba peaaegu et mürki võtta, siis sissemakse võimaluse loomisega tuleb veel pingutada. Kui seda kevadeks ei saa, siis tuleb see mõnevõrra hiljem.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles