Blogi: PISA testi põhjal on Eesti noored Euroopa parimad probleemilahendajad (4)

Kadi Raal
, Reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Koolilaps ülesannet lahendamas.
Koolilaps ülesannet lahendamas. Foto: Ants Liigus

Eesti noored said Euroopa riikidest parima tulemuse ülemaailmses PISA uuringus, millega hinnati koostöist probleemilahendamise oskust.

Eesti õpilased on PISA testi järgi Euroopa parimad probleemilahendajad.
Eesti õpilased on PISA testi järgi Euroopa parimad probleemilahendajad. Foto: Haridus- ja teadusministeerium

Maailmas kõige kõrgema hinnangu said Singapuri 15-aastased õpilased, kelle järgnesid Jaapani, Hongkongi, Lõuna-Korea, Kanada, Eesti ja Soome noored, selgus teisipäeval avaldatud tulemustest.

2014. aastal avaldatud andmete põhjal olid Eesti noored uuritud 44 riigi seas sama näitaja poolest 12. kohal. Näidistesti saab igaüks lahendada PISA kodulehel.

Eesti poisid saavutavad palju paremaid tulemusi kui teiste riikide tüdrukud.
Eesti poisid saavutavad palju paremaid tulemusi kui teiste riikide tüdrukud. Foto: Haridus- ja teadusministeerium

Uuringust selgus, et tüdrukud on tugevamad meeskondlikult probleemide lahendamises, poisid individuaalselt. Poisid on suisa maailmas 3.-4. kohal. Probleemilahendamises on paremad need õpilased, kes on motiveeritud, õpivad rõõmuga, on käinud lasteaias ja saavad hästi läbi õpetajate ning koolikaaslastega, lisaks õpivad positiivse õhkkonnaga koolis. Samuti suhtlevad nad sõpradega nii sotsiaalmeedias kui tavaelus ning kodus täidavad ka omi kohustusi.

Ka nende vanemad tunnevad lapse päeva ja tegemiste vastu huvi. Samuti on paremad meeskonnas probleemi lahendajad need õpilased, kes kasutavad arvutit küll suhtlemiseks kuid mängivad vähem arvutimänge. Uuringust tuli ka välja, et meeskondliku probleemilahendamise oskusega on tüdrukud paremad, eriti eestikeelsetes koolides.

«Oskus teha koostööd ja koos kaaslastega probleeme lahendada aitab noorel inimesel nii õpingutes kui tööelus hästi hakkama saada. On ootuspärane, et õpihimulisemad ja paremate valdkondlike teadmistega õpilased on ka meeskondlikus probleemilahendamises paremad,» kommenteeris haridus- ja teaduminister Mailis Reps.

Kuidas probleemilahenduse testi tehti?

Näidisülesande ekraanitõmmised.
Näidisülesande ekraanitõmmised. Foto: Haridus- ja teadusministeerium

PISA 2015. aasta test viidi Eestis läbi täies mahus elektrooniliselt. Uuringu peamine fookus oli loodusteadustel, lisaks testiti õpilaste teadmisi matemaatikas ja oskusi funktsionaalses lugemises ning õpilaste meeskondlikku probleemilahendusoskust. Probleemilahendamise ülesande puhul oli üheks meeskonnaliikmeks õpilane, kelle sooritust hinnati, teised kaks kuni neli meeskonnaliiget olid nö virtuaalsed kaasõpilased ehk arvutisimulatsioonid.

Õpilase ülesandeks oli virtuaalsete kaaslastega asuda probleemi lahendama. Vestluse arenemiseks tuli tal valikvastustest valida omale sobiv variant. Testis ei olnud õigeid ja valesid vastuseid, kuid õpilase valikute põhjal hinnati, kas õpilane on valmis teisi ära kuulama, kompromisse tegema ning milline on tema kuulamisoskus ja empaatiavõime.

Mida tulemustest välja lugeda?

Repsi sõnul on testi headest tulemustest näha, et 10-11 aastat tagasi põhjalikult muudetud õppekavad valmistavad õpilasi ette meeskonnatööks ja õpetavad neile probleemilahendamist. «Õpilased on valmis kuulama, märkama, arvestavad teineteisega,» loetles minister.

Samuti näitavad testi tulemused üldist koolikliimat ning seda, kas õpilased julgevad küsida ja saavad aru, et alati ei ole õigeid ja valesid vastuseid.

«Kõige armsam asi, mida loeme välja, et neil (õpilastel – toim) on head aineteadmised. See tähendab, et neis koolides ei ole ainetuupimist nagu arvame, vaid häid tulemusi saavutatakse kaasaegsete õpetamismeetoditega,» lisas PISA koordinaator Gunda Tire SA Innovest

Mis on PISA uuring?

Iga kolme aasta tagant OECD poolt läbi viidavas PISA uuringus hinnatakse 15-aastaste õpilaste teadmisi ja oskusi funktsionaalses lugemises, matemaatikas ja loodusteadustes. Uuringu fookuses on 15-aastased noored, sest just selles vanuses ollakse enamikes OECD riikides lõpetamas kohustuslikku kooliteed ning tegemas valikuid edasiste õppimisvõimaluste vahel.

PISA uuring vaatleb, kuidas on noored võimelised õpitud oskusi ja teadmisi igapäevaelus rakendama, samuti õpitut üldistama ja seostama. Uuring annab ülevaate, kui hästi on eri riikide noored valmis neid tulevikus ees ootavate väljakutsetega silmitsi seisma.

Samuti, kas noored suudavad analüüsida, leida põhjuseid ning esitada oma ideid. Kõik õpilased ja koolijuhid täitsid ka taustaküsimustiku, millega uuriti õpilaste sotsiaalmajanduslikku tausta, rahulolu kooliga, juhtimist, hindamist ja muudki.

Tunamulluses uuringus osales üle 500 000 noore 72 riigist, sealhulgas kõik arenenud tööstusriigid. Seekord olid keskseks hindamisvaldkonnaks loodusteadused, millele lisaks testiti ka õpilaste matemaatilist kirjaoskust ja funktsionaalset lugemisoskust.

Kommentaarid (4)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles