/nginx/o/2017/11/21/7331261t1h40fc.jpg)
Tulevased piloodid Märt Mustkivi ja Taavi Adamberg on suutnud Eesti lennuakadeemias õppida nii edukalt, et nende tulemused küündivad maksimumi lähedale. Eeskujulikud õpingud on end ära tasunud, sest lennundusettevõtted maksavad parimatele tudengitele turgutuseks stipendiumi.
Taavi Adamberg on saanud rahalist tunnustust nii kommertslendusid korraldavalt Fort Aerolt kui ka Otto Tauri sihtkapitalilt. Taavi Adamberg sai kevadel samuti Fort Aerolt 700-eurose stipendiumi.
Kuigi stipendium pole peamine stiimul, miks eeskujulikult õppida, tunnistasid mõlemad noormehed, et selline märkamine ja tunnustamine loob hea tunde ning samas aitab rahaline tugi rohkem pühenduda õpingutele ja enesetäiendamisele.
Märt Mustkivi tõi näite, et sai tänu stipile pühenduda suvel lennupraktikale ega pidanud kartma, kuidas katta sel ajal oma elamiskulusid. Kuna õppelende saab teha vaid hea ilmaga, pole tulevastel pilootidel mõeldav suvel töötada.
Taavi Adamberg loodab, et kui ta kevadel kooli lõpetab ja peab tööle kandideerimiseks välismaale lennusimulaatori testidele sõitma, saab ta stipendiumi abil katta sõidukulusid. Samuti soovib ta detsembris käia Prantsusmaal Airbusi ettevõttes ekskursioonil.
Mõni ettevõte tahab stipendiumi abil õppuritele teada anda, et nad ei pea tingimata minema võõrsile tööle, kui sobivad töökohad on ka kodus olemas.
Tartu kultuurkapitali juhataja Kristjan Silm märkis, et õppureid rahaliselt toetavaid ettevõtteid on järjest enam, nii nagu kasvab ka stipendiumidele kandideerivate õpilaste hulk.
Paljud firmad toetavadki õppureid just Tartu kultuurkapitali abiga: kultuurkapital aitab konkurssi korraldada ning ka parimad kandidaadid välja valida. Kristjan Silm sõnas, et stipendiumi pakkumine on ettevõtetele hea viis luua sidet õpilastega.
Ühtlasi on see võimalus tutvustada ennast tulevastele spetsialistidele. Silm tõi näite, et mõni ettevõte tahab stipendiumi abil õppuritele teada anda, et nad ei pea tingimata minema võõrsile tööle, kui sobivad töökohad on ka kodus olemas.
Üks selliseid ettevõtteid on Tartu külje all Tõrvandis plastdetaile tootev Talent Plastics Tartu, mille emaettevõte asub Rootsis. Tartu filiaali tegevdirektor Toomas Meister tõdes, et kui 2015. aasta sügisel alustati stipendiumi maksmist, oli selles oma osa ka soovil suurendada kutseõppurite seas oma ettevõtte tuntust.
Talent Plastics maksab Tartu kutsehariduskeskuse tööstustehnoloogia erialade õpilastele 1000 euro suurust stipendiumi kaks korda aastas: kevadel sügissemestri õpitulemuste põhjal ning sügisel kevadsemestri tulemuste põhjal. «Stipendiumi suurus sai teadlikult seatud selline, et selle taotlemine oleks õpilastele atraktiivne ja selle nimel oleks mõtet pingutada,» sõnas Meister.
Nende viimane stipendiaat on Tartu kutsehariduskeskuse mehhatroonika eriala kolmanda kursuse tudeng Antti Rosin, kes ütles, et saadud stipendium ergutab teda hästi ja järjepidevalt õppima.
«Stipendiumi saamine oli väga rõõmustav uudis. See näitab, et minu pingutusi on märgatud ja neid hinnatakse,» sõnas Rosin. Osa stipendiumist kulutas ta oma tööks vajaliku kvaliteetse multimeetri ostuks, ülejäänud raha ootab tema sõnul veel head ideed.
Stipendiumi saamine ei kohusta selle saajat aga millekski, vaid annab õpilasele kinnitust, et ta on oma õpingutes õigel teel, rääkis Toomas Meister. «Eesmärk on ikkagi anda edukatele õpilastele positiivne tõuge, samuti lootus, et sellest on kasu ja nad leiavad rakendust alal, milles paistavad juba praegu silma,» ütles ta.
Ka karastusjookide tootja A. Le Coq on aastaid andnud Tartu kutsehariduskeskuse ja Võrumaa kutsehariduskeskuse mehhatroonikaõpilastele 2600-eurost stipendiumi, mis makstakse välja kuude kaupa.
A. Le Coqi administratsioonidirektori Katrin Lemberi sõnade kohaselt jääb sellesügisene stipendiumikonkurss küll vahele, sest ettevõte soovib stipendiumi statuuti ümber teha ja selle saajate ringi ehk laiendadagi, näiteks on plaanis motiveerida ka mehhatroonika eriala õpetajaid.
Lember sõnas, et kui kõrghariduses on stipendiumide maksmine tavapärane, siis nemad soovivad anda sõnumi, et ka masinate ja seadmetega töö toiduainetööstuses on hinnas ning selle eriala inimestel on kindel leib laual.