Keskerakond tegi teisipäeval teatavaks linnaosavanemate kandidaadid, mille peale läks sotsiaalmeedias kohe andmiseks: enamik kandidaate on liiga noored ja pole üldse kohalikud. Tegelikult pole noored linnaosavanemad sugugi keskerakondlik kaubamärk.
Uwe Gnadenteich: liiga noor ja mujalt pärit (1)
21. november 2017, 18:18
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii näiteks kutsus 1997. aastal Koonderakonna ridades linnapeaks saanud Ivi Eenmaa Tallinna kesklinna valitsust juhtima 27-aastase parteitu kinnisvaramaakleri Hannes Kuhlbachi, kes tagatipuks elas Keilas. Aasta varem olid avalikuks tulnud legendaarsed vanalinna korteritehingud, kuhu oli segatud isegi linnapea, rääkimata kesklinna vanemast ja tema asetäitjatest. Kuhlbach suutis määritud mainega ametnikest suurema kärata vabaneda ja juhtida linnaosa valitsust ilma skandaalideta.
Reformierakondlane Taavi Rõivas sai Haabersti linnaosavanemaks 25-aastaselt, olnud enne seda rahvastikuministri nõuniku-büroojuhataja ametis. Tema parteikaaslane Remo Holsmer tõusis 24-aastaselt Kristiine linnaosavanemaks. Holsmeri varasem töökogemus piirdus ühe aastaga abilinnapea nõuniku ametis. Mõlemad said hoolimata noorusest ja vähestest kogemustest oma tööga hakkama.
Tollane keskerakondlane Rainer Vakra sai Nõmme linnaosavanemaks 24-aastaselt, reformerakondlane Urmas Paet oli Nõmme vanemaks saades 25 ja Hanno Pevkur 26. Tõsi küll, nemad kõik on Nõmme elanikud. Ja valimistulemuste põhjal võib arvata, et nad said oma tööga hästi hakkama. Nii nagu ka eelmainitutega sarnaselt Nõmmelt riigikokku läinud Tiit Terik.
Seevastu ei ole Nõmme valijad kuigi kõrgelt hinnanud pisut vanemate ja kogenumate Nõmme linnaosavanemate saavutusi. Ei Erki Korp ega Tiia-Liis Jürgenson hiilanud erilise häältesaagiga.
Nüüd pannakse Nõmmet juhtima 26-aastane naisterahvas, ja juba kostab pirisemist. Kui pirisejatelt küsida, keda nemad eelistaksid, siis vaevalt sealt selget vastust tuleks. Ja muidugi see vana jutt, et jälle keegi, keda rahvas pole valinud. Sellega on nii: äsja ülisuure häältesaagiga abilinnapea ametisse asunud Tõnis Mölder sai enne Pirita linnaosavanema ametikohta valimistel vaid 41 häält. Partei pani ta aga linnaosavanemaks ja isegi kõiketeadev Google ei näita tema kohta midagi kompromiteerivat.
Mis haridusse puutub, siis näiteks 12 aastat tagasi juhtis Mustamäe linnaosavalitsust keskhariduseta inimene. Tõsi küll, tollase Rahvaliidu poliitiku ametiaeg kestis vaid neli kuud. Sellised kurioosumid on tänapäeval loodetavasti välistatud.
Pisut kummaline on kuulata, kuidas keegi räägib 21. sajandil täiesti tõsiselt sellest, et linnaosavanemaks sobib vaid inimene, kes elab vastavas linnaosas. Eriti just Nõmmelt kostab hääli, et seal peaks sõnaõigus olema vaid neil, kes seal terve elu elanud. Aga ei ole nii. Võtke või jätke.