Tartu ringkonnakohus tühistas osaliselt esimese kohtuastme kevadise otsuse, millega tunnistati mullu suvel Kohtla-Järvel baari juures tulistanud Andrei Barabaš (40) süüdi mõrvakatses.
Ringkonnakohus mõistis baari juures tulistanud mehe mõrvakatses õigeks
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
22. november 2017, 09:40
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ringkonnakohus mõistis mehe mõrvakatses süü tõendamatuse tõttu õigeks. Küll aga jäi Barabaš ka teises kohtuastmes süüdi avaliku korra raskes rikkumises relvaga ähvardades ning tulirelva ja selle summuti ebaseaduslikus käitlemises, teatas kohtu pressiesindaja.
Ringkonnakohus mõistis Barabašile nende kuritegude eest maksimaalse karistusena viieaastase vangistuse. Koos talle varasema kohtuotsusega mõistetud karistuse kandmata osaga tuleb tal vangistuses olla kuus aastat, viis kuud ja 28 päeva.
Kuul tabas rikošetist selga
Prokuratuuri esitatud süüdistuse järgi võttis Barabaš eelmise aasta 9. juulil kella 2.50 ajal Kohtla-Järvel Ahtme maanteel asuva baari läheduses hõlma alt välja tulirelva ning sooritas mitu valangut teekatte pihta ja baari läheduses õues viibivate inimeste suunas. Süüdistuse kohaselt jooksis mees seejärel väljas viibivate inimeste poole, hoides relvatoru nende suunas, ja jätkas nende pihta tulistamist. Üks kuul tabas 40-aastaste meest selga, tekitades talle laskehaava.
Ringkonnakohtu kolmest kohtunikust koosnev kolleegium leidis kriminaalasja peamist tõendit ehk sündmuskoha juures asuvate kaamerate videosalvestisi uurides, et süüdistatav tulistas relvast neljal korral ning kõik lasud oli suunatud maha ja mitte ükski neist ei olnud suunatud inimestele. Teises kohtuastmes leidis üheselt tõendamist, et kannatanu alaselga tabas kuul rikošetina kolmandast maha tulistatud lasust.
Süüdistatava selgitusel toimus baaris konflikt, millele järgnes õues sõnavahetus kahe erineva seltskonna vahel. Barabaš soovis enda sõnul laskudega inimesi laiali peletada selleks, et ära hoida rünnet ühe oma kaaslase suhtes. Ühegi inimese suunas tulistamine ja süüdistatava tahtlus kedagi tappa teises kohtuastmes ühegi tõendiga tõendamist ei leidnud. Barabaši tapmistahtluse vastu räägib ka see, et tulistamise ajal viibisid tema enda kaaslased kannatanu lähedal.
Ringkonnakohus leidis, et Barabaši süü avaliku korra raskes rikkumises on väga suur, sest ta ei käitunud mitte ainult teisi inimesi häirival, vaid ka neid ohtu seadval viisil. Samuti arvestas teise astme kohus Barabašile maksimaalset karistust mõistes sellega, et teda on ka varem karistatud tulirelva ja selle summuti ebaseadusliku käitlemise eest.
Maakohus mõistis Barabašile kaheksa-aastase vangistuse. Koos varasemate süütegude eest mõistetud karistuse ärakandmata osaga tulnuks tal maakohtu otsuse järgi kanda üheksa aastat, viis kuud ja 28 päeva vangistust.
Ringkonnakohtu otsus ei ole jõustunud ja seda saab riigikohtus vaidlustada 30 päeva jooksul.