Tallinna transpordiameti juhataja Andres Harjo sõnul kõrvaldati firmade Ühendatud Piletid ja Webmedia pakkumised Tallinna ja Harjumaa ühtse e-piletisüsteemi hankemenetlusest, kuna need ei vastanud kõigile esitatud tingimustele. Firmad ei ole selle otsusega nõus ning esitasid vaide vaidlustuskomisjonile.
Harjo sõnul peab rahandusministeeriumi juures tegutsev vaidlustuskomisjon nüüd otsustama, kas õigus on Tallinna transpordiametil või vaide esitanutel. Otsusega mitte nõusse jääv pool saab seejärel juba kohtu poole pöörduda.
«Loomulikult ei vastanud nende firmade pakkumised meie esitatud nõuetele,» rõhutas Harjo. «Ega me näo järgi küll ühtegi firmat kõrvale ei jäta. Need ettevõtjad, kes ei kvalifitseerunud, ei olnud piisavalt täpselt meile pakkumist teinud.»
Ta lisas, et praegu ei ole üldse veel teada, kuidas kogu protsess lõpeb. Kujunevast olukorrast selgub ka, kas ID-pileti hange tuleb eraldi uuesti läbi viia. Vaidlustatud hange hõlmas täiesti uut kontaktivabade piletitde ehk e-piletite süsteemi väljaarendamist.
«Praeguse ID-piletisüsteemi nõrkus on selles, et ei ole võimalik saada infot sõitjate liikumise kohta ehk kust kuhu inimesed liiguvad,» selgitas Harjo. «Selleks ongi vaja uut e-piletisüsteemi.»
Tema sõnul oli eeldus see, et kui uus e-piletisüsteem tekib, siis hakkavad sõitjad praegusest ID-süsteemist sinna üle kolima ning ID-piletisüsteem sureb pikkamööda ise välja.
Ühendatu Piletid ja Webmeedia ei olnud nõus sellega, et transporiamet kuulutas e-piletisüsteemi hanke võitjaks Eesti firma Business IT Partner ja Türgi ettevõtte Kentkart ühispakkumise, mille maksumus oli 8,7 miljonit krooni. Samal ajal oleks Ühinenud Piletid küsinud sama töö eest 4,5 miljonit eurot ning ka Webmedia pakkumine oli võitjate omast madalam.
Ühinenud Piletite juhatuse esimees Ain Järv ütles, et firma ei saanud aru, miks riigihanke komisjon arvas nende pakkumise hankemenetlusest välja. Komisjoni otsused ei olnud tema hinnangul põhjendatud.
«Ma leian, et meie kõrvalejätmise põhjused olid tagantjärgi otsitud, ei olnud juriidiliselt ega sisuliselt pädevad,» märkis Järv.
Ta ei välistanud ka kohtu poole pöördumist, aga see sõltub alles vaidlustuskomisjoni otsusest, mis peaks paari nädala jooksul tulema. Komisjoni otsusest sõltub ka see, mida transpordiamet kui hankija edasi teeb – kas korraldab uue hindamise, tühistab hanke tulemused või vaidlustab vaidlustuskomisjoni otsuse kohtus.
Ühinenud Piletid on juba 2004. aastast pakkunud Tallinnale ID-piletisüsteemi teenust, mistõttu on firma sellega hästi kursis. Kontaktivabad piletid kujutaksid endast senise süsteemi edasiarendust. Kuna firmal on juba suur osa tööd tehtud, siis suudetigi madalamat hinda pakkuda. Kas kasutusel on kontaktivaba või ID-kaart, see süsteemi olemust ei muuda. Ainult sõitude registreerimine tuleks juurde.
Kuna praegu ostetakse 20 protsenti Tallinna elektroonilisi sõidukaarte mobiilitelefoni ning 40 protsenti interneti kaudu, siis Järve sõnul oleks mõnes mõttes tagasiminek, kui inimesed peavad jälle hakkama kioskitest pileteid ostma, küll mitte enam paberil vaid elektroonilisi.
«Meie nägemus on see, et töötada välja ühtne kontaktivaba kaart, mis kehtiks nii Tallinnas, Tartus kui ükskõik kus mujal Eestis,» rõhutas Järv. «Tundub, et Tallinn elab oma elu.»
Tallinna abilinnapea Taavi Aas on öelnud, et Tallinna puuteta reisijakaardiga piletisüsteemi rakendamine võimaldaks võrreldes praegusega säästa igal aastal 0,44 miljonit eurot. Uue süsteemi käivitumisel kaoksid ära paberist perioodi- ja korrapiletid. Süsteem hakkaks teenindama nii Tallinnat kui Harjumaad.
