Korralik kaablisüsteem aitab päästa elusid

Arles Taal
, Elektrivaldkonna müügidirektor, AS Onninen
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: AS Onninen

Elektrisüsteemide paigaldusel tuleks lahus hoida tuli ja elekter. Ohutuse tagamiseks täiendatakse pidevalt ka nõudeid – kuidas tulekahju ennetada ning millisele koormusele peab süsteem vastu pidama. 

Reeglina ei ole tõenäoline, et tulekahju saaks alguse kaablist, kui pole just kasutatud kõige odavamaid tooteid, pigem on riskikohad kõik kaablite ühendusi puudutavad kohad, näiteks harukarbid. Projekti koostamisel määratakse ka ehitamisel kasutatavad materjalid ja seadmed, mille abil peaks olema võimalik tulekahju tekkimist vältida. Sageli kohtab tänapäeval siiski praktikat, kus nõudeid eiratakse ning seadmed pole vastavuses nõuetega.

Seinatagused ja betoonialused elemendid on täna üksnes ehitaja südametunnistuse ning lihtsa testi läbimise küsimus. Suuremad ohu allikad on seega kõik valesti projekteeritud või ehitatud elektriseadmed, mistõttu tuleb veenduda, et nende järelevaataja on vastavalt volitatud. Viimast saad kergesti uurida Eesti Elektritööde Ettevõtjate liidu (EETEL) kodulehelt (http://eetel.ee/).

Mida teeb kuum kaablile?

Eestis kehtestatud reeglite kohaselt peab kaabli käitumine (lihtsustatud kujul) tulekahju korral olema määratud: ei tohi põleda, eraldada suitsu, suits ei tohi olla mürgine, sulades ei tohi kaablid väga tilkuda. Lisaks tavalistele kaablitele on kasutusel ka erilised ja just tulekahjus vastu pidamiseks ette nähtud kaablid, mille eesmärk on hoida maksimaalselt töös seadme elemente, mis peavad toimima viimase vajaliku hetkeni, näiteks hädavalgustuse puhul. Seega tasub meeles pidada, et korrektne paigaldus aitab päästa elu.

Tulekahju korral ulatub temperatuur tuhandete kraadideni, mistõttu peab vastupidavamates kohtades kasutama kallimaid materjale – mida korralikum, seda paremini püsib tules ja seda vähem on hiljem probleeme. Tavaline vask sulab juba 1083 kraadi juures, kuid muutub pehmeks hulga varem. Nii võib juhtuda, et kaabli isolatsioon peab vastu, aga juhtmesoon seal sees kipub sulama. Isolatsiooniks kasutatakse erinevaid segusid ja nendegi puhul eelneb sulamisele suitsemine, järgneb tilkumine või süttimine.

Kuna kaablid tuleb vedada laiali mööda hoonet, kasutatakse selleks vastavat renni või redelit, millele samuti kehtestatud nõuded vastupidavuse kohta. Kaablite ja kaabliteede liikumisel ühest ruumist teise ehitatakse spetsiaalne tuld tõkestav läbiminek. Vähem olulised ei ole harukarbid, milles kaablid omavahel ühendatakse. Sama kehtib ka kinnitussüsteemile, milles kasutatavad poldid ja klambrid ei tohi tulekahju korral järele anda, kuna kaablid võivad alla kukkuda ja takistada päästjate tööd hoones. Õigele lahendusele antakse kaasa nõudekohane sertifikaat.

Ohutus on terviklahendus

Hea projekti puhul on lahendus lisaks plaanile ka sisuliselt läbi mõeldud alates kilbist ja lõpetades valgustuse või signalisatsiooniga. Mõistlik on süsteemi eripärasid arutada ka koos müüjaga, sest tööde planeerimisele kuluv aeg säästab igas järgnevas etapis oluliselt aega ja närve.

Kindlasti tuleks hoiduda praktikast, kus hangetele konkureerimise järel hakatakse vahetama üksikuid elemente odavamate vastu. Hea näide on juba varem mainitud hädavalgustuse süsteem ehk lahendus, mis jätab piisava valgustuse ja tähistuse väljapääsutee leidmiseks ohuolukorras. Soodsaim lahendus siinkohal on paigaldada akudega valgustid ning anda objekt tellijale üle – jääb ära keskseadmega süsteem, mis vajaks eraldi kaableid. Akude kontrollimiseks võib tellida teenuse, kus mitmeid kordi aastas testitakse kõik elemendid töökindluse nimel ning kontrollitakse pidevalt valgusteid ka visuaalselt. „Kokkuhoiu“ tegemata jätnud hoones tuleb aga vaadata oma keskseadme elektroonilist logi ja kui sealt veateadet pole tulnud, ongi kõik korras – kõik elemendid on testitud, keskusele oma korrasolekust pidevalt raporteerinud ja hoolduskulu praktiliselt puudub.

Seega, esmalt tuleks alati uurida, millised tuleohutuse nõuded hoonele kehtivad ning seejärel hoolikalt tooted valida. Enamasti kulub õige toote ostuks vaid õige pisut rohkem, samas ei jää hing kripeldama kokkuhoiu pärast inimelu arvelt.

Heas müügikohas räägitakse nõuded lahti ja pakutakse terviklik lahendus. Tervikuks muutub kogu lahendus, kus on üheskoos kõik tooted, alates tulekindlast tüüblist ja lõpetades lapiga, mis ka tegelikult viimase silikoonijäätme maha pühib ning teadmistest, mis selle kõik tervikuks seovad.  

Onninen teeb koostööd lahendusi valida oskavate professionaalidega ning vajadusel koolitab neid ka ise. Kindlasti tasub julgelt pöörduda meie lähimasse esindusse.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles