NATO on Baltimaadesse ja Poola paigutatud lahingugruppidega seoses ära teinud suure töö, ütles president Kersti Kaljulaid neljapäeval Brüsselis ja lisas, et alliansis käib töö nende üksuste toetamiseks ja tugevdamiseks
Kaljulaid: NATO töö idatiiva lahingugruppidega on kõva sõna
/nginx/o/2017/12/27/7437007t1h948b.jpg)
23. november 2017, 17:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Olen oma hariduselt audiitor ja ütlen alati oma kolleegidele NATO-s, et töö, mida me oleme ettenihutatud kohaloleku lahingugruppide näol Baltimaades ja Poolas ära teinud, on kõva sõna,» ütles Kaljulaid NATO peakorteris vastuseks BNS-i küsimusele.
BNS-i ajakirjanik küsis presidendilt Eesti ootuste kohta seoses NATO suvise tippkohtumisega heidutushoiaku tugevdamise seisukohast Balti piirkonnas.
Lahingugrupid Eestis, Lätis, Leedus ja Poolas on koostegutsemisvõimelised ja Eesti puhul on liitlasvägede üksus integreeritud esimesse jalaväebrigaadi, sõnas president ühisel pressikonverentsil NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga.
Kaljulaidi sõnul tuleb lahingugruppide heidutusvõime täielikuks ärakasutamiseks paika saada vajalik juhtimisstruktuur ning selge idee sellest, kuidas lahingugruppe vajadusel lisavägedega toetada.
«Just seda tööd Eesti praegu liitlastega teebki,» ütles president. «Seda tööd ei tehta ainult tippkohtumisest tippkohtumiseni. Heidutus on elav olend ning me hindame jooksvalt lisavajadusi.»
NATO otsustas 2016. aasta Varssavi tippkohtumisel paigutada Baltimaadesse ja Poola umbes 1000-mehelised liitlasvägede lahingugrupid. Eestis juhib lahingugruppi Suurbritannia, Lätis Kanada, Leedus Saksamaa ja Poolas USA.