Sisuturundus

Piirikaubandusest mittesuitsetaja pilgu läbi – Läti piiril äri õitseb SISUTURUNDUS

E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

FOTO: Erakogu

Kes ei oleks märganud sigaretipakkidel hirmsaid hoiatussilte? Arvestades ka kiiresti tõusvaid aktsiise, on üldse ime, et keegi veel suitsetab. Nii võiks mõelda üks mittesuitsetaja. Suitsetaja jaoks on olukord kindlasti nüansirohkem ja must-valge maailmanägemus ei toimi.

Ilmselt väga vähesed teevad suitsu selle pärast, et see on lihtsalt lahe. Enamus on ikkagi sõltuvuses nikotiini lõõgastavast mõjust. Kuna seda pahet käsu peale ühiskonnast välja rookida ei saa, on loogiline, et riik võtab oma osa tooteid aktsiisiga maksustades. Aktsiis moodustab suitsupaki hinnast umbes 2/3, käibemaksuga koos on maksude osa paki letihinnast ligi 5/6.

Maksustamine on vaid osa tubakapoliitikast

Kuna Euroopa Liidus ei ole aktsiisimäärad kõigis riikides ühesugused (ei peagi olema), siis kehtestab iga liikmesriik oma aktsiisimäära. Aktsiisidel on mitmeid funktsioone, tubakaaktsiisi puhul on selleks suitsetamise piiramine. Kui aga pärast aktsiisi tõstmist maksulaekumine väheneb, ei saa rõõmsalt hõisata, et tubakatarbimine on vähenenud. Eesti puhul peab paika see, et tubakat on lihtsalt hakatud rohkem ostma mujalt.

Piirikaubandus on tulnud, et jääda

Kellelegi ei ole üllatuseks ega saladuseks, et Lätist on soodsam alkoholi osta. Kes seal on käinud, teab, et seal on ka sigaretid odavamad. Nii nagu seni on soomlased Tallinnas käinud, käivad nüüd eestlased Läti vahet. Ka soomlased on seal hakanud käima. Miks nad seda teevad? Vastus on aktsiisides. Lätis on aktsiisid (nii tubaka- kui alkoholiaktsiis) märgatavalt madalamad ja inimesed lähevad sinna, kus hinnad madalamad.

Piirikaubandus ei ole salakaubandus, see ei ole illegaalne. Salatubakas ja organiseeritud kuritegelikud grupid on hoopis eraldi teema. Sel suvel tutvustas Eesti Konjunktuuriinstituut uuringut 2016. aasta varimajandusest. Tubaka kohta märgiti, et kui seni oli sigarette välismaalt hangitud kõige sagedamini Venemaalt, siis möödunud aastal käidi neid enim ostmas Lätist. Seejuures on teist aastat suurenenud välismaalt sigarettide ostmine (2014. aastal ostis teiste käest 1%, 2015. aastal 4%, 2016. aastal 5%), mis on toodud joonisel.

Allikas: Eesti Konjunktuuriinstituudi uuring „Varimajanduse trendid“

FOTO: Eesti Konjuktuuriinstituut

Olen kindel, et 2017. aasta kohta ilmneb veelgi suurem number ja saame vaid kinnitada tubakaaktsiisi kaotamist Lätile. Seda näitab ka rahandusministeeriumi sügisprognoosi lähem uurimine. Täna on Eesti ja Läti suitsupaki hindade vahe sõltuvalt tootest 15–70 senti pakilt. Väiksemaks see vahe ei jää, kui Eesti riik oma aktsiisipoliitikat ei kohenda. Tegelikult oli juba 2016. aasta alguses neid, kes julgesid välja tuua tõsiasja, et piirikaubandus ei hõlma ainult alkoholi, vaid see laieneb järjest jõulisemalt ka tubakale, kütusele ja teenustele. Kui selline praktika laieneb, ei saa aktsiisilaekumiste vähenemisel sugugi rahulikuks jääda.

Valusad küsimused

Küsitakse, kas on tark aktsiise 2018. aastal veel tõsta; või kuidas vähendada riigieelarve sõltuvust aktsiisidest? Piirikaubanduse kasvu pidurdamiseks otsustas valitsus rakendada planeeritust väiksemat alkoholiaktsiisi tõusu. Ehk peaks selle taustal diskussioon laiendama ka tubakaaktsiisi tõstmise küsitavusele?

Riik ei pea piirikaubandusega võitlema, kuid saab piirikaubandust ohjeldada nii, et riigieelarve kaotused ei oleks liiga suured. On aeg mõelda teemale laiemalt kui ainult 2018.a eelarve kontekstis.

    Tagasi üles