Alkohoolsete jookide planeeritud aktsiisimäära tõstmine järgmise aasta veebruarist paneb praeguse rahandusministri kahtlema selle otstarbekuses, kuigi peaminister on vastupidisel arvamisel, väites, et eesmärk on joomist piirata. Eks aeg näita, kellel oli õigus.
Kumb om paremb, kas kallis või odav? (1)
Aga võtkem asja loogiliselt. Kui enne läks mees Lõuna-Eestis kohalikku poodi ja võttis pudeli, siis nüüd, kui minnakse Lätti odavat viina tooma, tuuakse seda ikka hulgi, näiteks kastiga, kus 20 pudelit, sest ega iga päev ole võimalik vennalikku naabermaad külastada. “Tüüd om vaja tetä, olõ õi aigu ringi lööberde!”
Fantaseerime edasi. Ütleme, et hea sõber tuli laupäeva õhtul Läti kaubareisijale külla. Jällenägemise terviseks avatakse pudel ja võetakse pits, siis teine ja kolmaski, kuni pudel on tühi.
Kas arvate, et sellega asi piirdubki?
Tutkit brat!
Siis alles läheb pidu lahti, kuni ... edasi ma ei taha tormiliste sündmuste arengut kirjeldada. Arvata võib, et hommik on nendele meestele ja teistele, kes pidulistega hiljem ühinesid, kurb, kurb: pää haige, süä sant ja naps otsan.
Kas me võime tõemeeli väita, et oma hinnatõusuga vähendame joomist, kui naabrilt saab seda palju odavamalt osta? Kahtlen sügavalt ja ühinen rahandusministri arvamusega.