Mida ma vanemana valesti tegin?

Eva Kübar
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Perekond end oma tuppa lukustanud Mike´i ukse taga tema sünnipäeval.
Perekond end oma tuppa lukustanud Mike´i ukse taga tema sünnipäeval. Foto: Kaader filmist

Miks lukustavad mõned noored inimesed end oma tuppa ega tule sealt nädalate ja kuude kaupa välja? Istuvad internetis, söövad minimaalselt ning teevad oma häda plastpudelisse, et vältida igasugust kontakti välismaalilmaga? Kogu ülejäänud pereliikmete elu on aga häiritud, kõik on stressis ja tahavad teada: «Miks???», kuid toas istuja jääb vait.

Sellest kõneleb PÖFFil parimaks debüütfilmiks tunnistatud saksa režissööri Isabel Prahli draama «Tuhat võimalust kirjeldada vihma». Inspiratsiooni sai filmitegija Jaapanis levinud hikikomori’dest – üldjuhul 20. eluaastates meestest, kes eralduvad ühiskonnast – ning hakkas uurima samasuguseid juhtumeid Euroopas. Prahli sõnul ongi sellistele perekondadele kõige raskem see, et ei teata põhjusi, miks lähedane nii käitub. Võib vaid otsida ja oletada ning süüdistada iseend.

Kogu lugu on jutustatud perekonna vaatepunktist ning end tuppa lukustanud perepoega Mike’i me ekraanil ei näegi. Seega saab vaataja täielikult keskenduda ülejäänud perekonna psühholoogilistele traumadele. Keskeas pereema Susanne (Bibiana Beglau) üritab kompenseerida poja kaotust (tinglikult võib olukorda kaotuseks nimetada), tekitades veidra suhte tema sõbra Oliveriga (Louis Hofmann), milles on juba algusest peale tunda tugevat seksuaalset alatooni. Pinge noore, alles oma mehevõimeid avastava teismelise ja keskealise küpse naise vahel kasvab isa stseeniga. Ning samas kasvab ka Susanne frustratsioon, kes tajub ilmselt ebaõnnestumist nii abikaasa kui ka emana.

Isa Thomas (Bjarne Mädel) elab oma frustratsiooni omakorda välja esimese ettejuhtuva teenindaja peal, kes ei ole sellist käitumist millegagi ära teeninud. Peretütar Miriam (Emma Bading), kes tunneb end koolis alaväärsena, üritab end hulljulgete käikudega kaaslastele tõestada.

Miks ikkagi «Tuhat võimalust kirjeldada vihma»? Sest Isabel Prahli sõnade järgi leidub internetist sadu videoid, kuidas inimesed on filminud vihma. «Leidsime väga huvitavat materjali, kuid tihti oli väga raske õigusi saada, et neid filmis kasutada,» rääkis Prahl pressikonverentsil. Vihm on huvitavalt filmi pikitud nii pildiliselt kui ka sisuliselt: ainsad teated, mis Mike ukse alt paberilipakatel saadab, on ilmaennustused Ohio kohta.  

BOX

«Tuhat võimalust kirjeldada vihma»

Saksamaa 2017

Rezisöör: Isabel Prahl

Osades: Bjarne Mädel, Bibiana Beglau, Louis Hofmann, Emma Bading jt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles