Must statistika: päästjad jõuavad kohale kümne minutiga

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuigi päästjad jõuavad kiiresti sündmuskohale, siis paljudel puhkudel on hoone juba lausleekides.
Kuigi päästjad jõuavad kiiresti sündmuskohale, siis paljudel puhkudel on hoone juba lausleekides. Foto: Ardi Truija / Pärnu Postimees

Tänavu esimese üheteistkümne kuuga on tules hukkunud 36 inimest, päästeameti statistika kohaselt jõuavad päästjad sellistele õnnetuste puhul sündmuskohale kümne minutiga.

Ülekaalukalt enamus hukkunutest 28 ehk 78 protsenti olid vanadus- või invaliidsuspensionärid, teatas päästeamet. Esialgsetel andmetel olid ligi pooled hukkunutest surma hetkel alkoholijoobes.

Viisteist inimest jättis oma elu  suitsetamisest alguse saanud tulekahjus, neist 13 suitsetasid voodis või tugitoolis. Elektriseadmetest (soojapuhur, valgusti) alguse saanud tulekahjudes hukkus neli inimest.

Viis inimest hukkusid hoones, mis oli tules sedavõrd hävinud, et tekkepõhjust välja selgitada ei olnud enam võimalik. Kuus inimest suri vingumürgitusse, kui ahjusiiber oli liiga vara kinni pandud või tekkis ving saunaahju kütmisel. Mullu  oli samuti suitsetamine hukkunuga tulekahjude peamine tekkepõhjus.

Päästjate saabudes on maja lausleekides

Enamus hukkunuga tulekahjusid toimusid eluhoones või muus aastaringseks elamiseks kohandatud hoones (näit elamu abihoones, suvilas). Hoone oli enamasti juba avastamise hetkel lausleekides või juba praktiliselt hävinenud.  Hukkunuga tulekahju puhul jõudis esimene päästekomando sündmuskohale keskmiselt 10 min 17 sek-ga.

14 inimest hukkus hoones, kus puudus suitsuandur,  ja kolm inimest hoones, kus suitsuandur küll oli majapidamises, aga laest alla võetud ja/või ilma toiteallikata. Seitse inimest said surma hoonetes, kus oli nõuetekohaselt paigaldatud suitsuandur, mis hakkas ka tööle, kuid elusid päästa ei suutnud.

Eelmise aasta samal perioodil kaotas tules oma elu 33 ning aasta lõpuks kokku 39 inimest. Oktoobri lõpu seisuga oli tulekahjudes vigastada saanud 87 inimest, 2016. aasta samal perioodil oli tulekahjudes vigastatuid  91.

Loe ka: «Graafik: traagiline august tõi uppumissurmade laine»

Novembri lõpu seisuga  oli uppumissurma tõttu elu jätnud 43 inimest.  Enamus uppunuga veeõnnetusi toimusid siseveekogudes (30), kaks inimest uppus kodus vannis ning kaks veega täidetud mahutis.

Veekogu kasutamise (näit suplemine, kalastamine) käigus uppus 19 ja vette kukkumise tõttu uppus 24 inimest, viimastest 13 kukkusid vette ja uppusid koduses keskkonnas.

2016. aasta samal perioodil oli veeõnnetustes uppunuid samuti 43 ning aasta lõpuks kokku 47.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles