Läti võtab kasutusele eriti kavalad kiiruskaamerad

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti seniseid kiiruskaameraid välja ei vaheta.
Eesti seniseid kiiruskaameraid välja ei vaheta. Foto: Mailiis Ollino / Pärnu Postimees

Autojuhtidel tuleb varsti Lätis olla senisest märksa tähelepanelikum, sest lõunanaabrite politseil on kavas mitmeid uuendusi liiklusreeglite rikkujate püüdmiseks. Eesti seadused selliseid kaameraid kasutada ei luba.

Kuna paljudele juhtidele on kiiruskaamerate asukohta teada, siis võetakse sageli enne kaamera vaatevälja jõudmist kiirus maha, et pärast jääle kiirendada, kirjutab TVnet vahendades telesaadet «LNT Ziņas». Et selliseid olukordi vältida, siis plaanib Läti politsei hakata mõõtma keskmist kiirust.

Selline meetod on kasutusel juba paljude Euroopa Liidu riikides. Fotoradarid sunnivad juhte kiirust langetama vaid lühikesel teelõigul, kuid keskmise kiiruse mõõtmisel oleks pikema ajalisem mõju. Läti liikluspolitsei asejuht Andris Locs selgitas, et uue süsteemi puhul fikseeritakse kiirus kahe kaamera poolt ning arvuti rehkendab välja sõiduki keskmise kiiruse kindlal teelõigul. Antud meetodi kasutamisele võtmiseks on vaja muuta seadusi, mis lubaksid sellise rikkumise korral teha trahvi. Läti on selle uuenduse juba lülitanud oma 2020 aasta liiklusohutuse plaani.

Samuti plaanib Läti politsei soetada seadmeid, mis aitaks tabada punast foorituld eiravaid juhte. See on üks enam levinuid liiklusrikkumisi Lätis ja tänu uutele seadmetele oleks võimalik neid märkimisväärselt vähendada.

«Lõigu läbimise keskmise kiiruse automaatkontroll kiiruskaameratega oleks liiklusohutuse seisukohast kahtlemata positiivne areng,» sõnas maanteeameti liikluskorralduse osakonna liikluskorraldusvahendite halduri Krisela Uussaar.

Ta lisas, et samas tuleb proportsionaalselt arvestada ka kodanike õigustega, eelkõige isikuandmete töötlemise põhimõtetega (isikuandmete kaitse seadus §6). «Maanteeamet ei oska prognoosida, millal võiksid vajalikud muudatused õigusaktides jõustuda. Seetõttu ei ole Maanteeametil lähiajal plaanis ka keskmise kiiruse automaatkontrolli käivitamine,» lisas ta.

Praegu kasutab amet ettevõttes Vitronic toodetud dokumenteerivaid laser-kiirusmõõtesüsteeme. Kiirusmõõtesüsteemid on ostetud erinevate riigihangete tulemusena. Riigiteedele on paigaldatud 66 kiiruskaamera mõõtekabiini ning lisaks on Maanteeameti kasutuses Tallinnas nn Kristiine ristmikule paigaldatud kaks kiiruskaamera mõõtekabiini. Kokku on võimalik kabiinides kasutada 47 mõõtesüsteemi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles