Elleri kooli õnnetus seisus naaber läks lammutamisele (1)

Kaspar Koort
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ekskavaator haukab maja hoolega, nõnda et juba nädala pärast peaks plats olema puhas.
Ekskavaator haukab maja hoolega, nõnda et juba nädala pärast peaks plats olema puhas. Foto: Sille Annuk

Teisipäeval toimetas Terastööde lammutusfirma Heino Elleri muusikakooli naaberkrundile võimsa ekskavaatori, et teha algust Lossi 11 hoone lammutamisega. Toomemäe nõlval, Raekoja platsist napilt sadakonna meetri kaugusel asuv elamu peaks objektijuht Tõnis Arrovali sõnul kaduvikuks saama nädala jooksul.

Lammutatav hoone ehitati krundile 1934. aastal. Esialgu oli see kahe korteriga elamu, kuid hiljem oli see kasutusel tubade kaupa. Viimased kümmekond aastat on maja seisnud aga tühi ning nägi üsna väsinud ja õnnetu välja.

Planeering tegemisel

Septembris omandas hoone OÜ Peipsi Aiand. Selle esindaja Hannes Soosaar rääkis, et kuna maja asub vanalinna muinsuskaitsealal, on kõik tööd ja sammud muinsuskaitseameti ja linnaga hoolikalt kooskõlastatud. 

Keldrimüürid jäävad esialgu alles, nende seisukorra hindamiseks tellitakse ekspertiis. «Maja lammutatakse, nagu kesklinna üldplaneeringus ette nähtud,» märkis Hannes Soosaar.

Maja kogupind oli 319 ruutmeetrit, krundi suurus aga 1098 ruutmeetrit. Et tegemist on väga väärika asukohaga Tartu vanalinnas, soovib omanik krunti vastavalt ka arendada, kuid täpseid plaane esialgu veel ei avaldata.

Omanikul on ettekujutus, mida krundil tulevikus näha soovitakse, aga seni kuni detailplaneeringut pole kinnitatud, ei taheta veel üksikasjadesse laskuda.

«Oleme andnud sisse detailplaneeringu algatamise ettepaneku, et ala ära planeerida,» ütles Soosaar. «Lõppkokkuvõttes võiks seal olla üks hoone või ka hooned, aga seda ei saa praegu veel täpselt öelda, sest planeeringut hakatakse alles tegema.»  Sestap ei saa praegu välja käia ka mingeid kindlaid kuupäevi, millal ehituseks läheb.

Mõistagi on omanikul ettekujutus, mida ta sellel krundil tulevikus näha soovib, aga seni kuni detailplaneeringut pole kinnitatud, ei taheta veel üksikasjadesse laskuda. «Ei taha ära sõnuda,» muigas Soosaar.

Tartu üldplaneeringu- ja arenguteenistuse juhataja Indrek Ranniku täpsustas, et vanalinna muinsuskaitseala põhimäärus hoonete lammutamist ja nende asemele uute ehitamist otseselt ei võimalda, kuid selle loa saab anda planeering muinsuskaitse eritingimuste kaudu.

Kolm uushoonestusala

Lossi 11 ongi üks kolmest kesklinnas asuvast muinsuskaitseliste piirangutega hoonest, mille puhul lammutamine ning uuesti üles ehitamine on võimalik. 

«Kõnealune maja ei olnud mälestis, see paiknes lihtsalt vanalinna muinsuskaitsealal ning kesklinna üldplaneering nägi ette selle lammutamise,» rääkis Ranniku.

Üldplaneeringuga on Lossi tänavale kavandatud kolm võimalikku uushoonestusala. Üks neist ongi Lossi 11, teine uushoonestusala võib tulla Lossi 22 krundile (Püssirohukeldri sissesõidutee sisenurka) ning kolmas Ülikooli-Lossi tänava nurgale Werneri kohvikust üle tänava. Viimase puhul tuleks hoonestamisel taastada barokne fassaad. Lossi 11 arendajal aga selliseid kohustusi ei ole, sest lammutatava maja arhitektuuri pole peetud säilitamisväärseks.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles