/nginx/o/2017/11/07/7288603t1h0ccf.jpg)
Kortermajas peetakse tuleohuks napsutavaid ja suitsetavaid naabreid, kahtlast kraami keldris ja aegunud juhtmestikku, selgus Eesti Korteriühistute Liidu (EKÜL) ja Päästeameti tehtud küsitlusest.
Tuleoht kortermajas: napsitavad naabrid ja aegunud juhtmestik
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
7. detsember 2017, 07:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
EKÜL ja Päästeamet korraldasid tänavu tuleohutuse kohta teavitusprojekti, mille ühe osana tehti veebiküsitlus, millega koguti korteriühistute esindajate arvamusi korterelamute tuleohutuse teemal.
Küsimustikule vastas 269 korteriühistu esindajat, nende hulgas korteriühistute juhid, juhatuse liikmed, korteriühistu liikmed, majaelanikud ja sotsiaaltöötajad, kelle klientide hulgas on kortermajade elanikud.
Veidi üle poole vastanuist leidsid, et nende majas pole tuleohutus probleem ja 46 protsenti vastanuist oli arvamusel, et kodumajas on probleem olemas.
Kuigi enamik vastanuist polnud tuleõnnetust kodumajas kogenud, nentis 19 protsenti vastanuist, et punane kukk on kahjuks nende eluaset väisanud.
«Põhjuseid esitati mitu, teiste seas näiteks keldri- ja puukuuride põlengud, mittekorras elektriseadmetest või küttekoldest alguse saanud tulekahju jne,» loetles EKÜL juhatuse esimees Andres Jaadla.
Suurimaks tuleohuks oma majas peetigi aegunud elektrijuhtmeid, ebaseaduslikke või puudustega küttekoldeid, süttiva kraami hoiustamist keldrites, aga ka suitsetavaid ja napsitavaid naabreid. Samuti valmistas vastanutele muret elanike komme kasutada trepikoda ning evakuatsiooniteid kolikambrina.
«Kui trepimademel troonib kellegi vana kapp, vähendab see päästetee laiust,» selgitas päästeameti Lääne päästekeskuse ohutusjärelevalvebüroo peainspektor Erti Suurtalu EKÜL ajakirjas Elamu.
Kelder on Suurtalu sõnul arvestatud tuletõkkesektsiooniks, seal ei tohiks hoiustada ohtlikke, veel enam isesüttivaid materjale.
Trepikojas võib saatuslikuks saada ka hooletu ümberkäimine tulega: hõõguvast suitsukonist või küünlast võib samuti tulekahju alguse saada.
Küsitlusest selgus, et kortermaja tuleohutus läheb inimestele korda. Üle 70 protsendi vastanutest märkis, et korterites on suitsuandurid, üle 60 protsendil on trepikodade välisustel libliklukud, trepikodade aknad avatavad ja evakuatsiooniteed vabad. Ka on pea pooled vastanuist tutvunud päästeameti või EKÜLi jagatud tuleohutuse infomaterjalidega.
Päästeameti ohutusjärelevalve järgmise aasta üheks fookuseks on tuleohutusnõuete täitmine kortermajade üldkasutatavatel pindadel. Kavas on teha kontrollkäike kortermajades, esimene kontrollreid toimub 15.–19. jaanuaril 2018.