OTSEÜLEKANNE: Inimõiguste konverents Tallinnas - kas inimõigused on vabalanguses?

8. detsembril toimub Tallinnas seitsmes inimõiguste aastakonverents “Kas inimõigused on vabalanguses?” Postimees vahendab konverentsi otseülekannet. 

Konverentsil arutletakse põhiõiguste kriisi üle Euroopas, uuritakse, milliseid ohtusid inimõigustele on endaga kaasa toonud tehnoloogia areng ning räägitakse põlis- ja väikerahvaste rollist globaalsel inimõiguste skaalal.

Konverentsi teemade üle arutlevad muuhulgas president Kersti Kaljulaid, ÜRO Põlisrahvaste püsifoorumi sekretariaadi juhataja Chandra Roy-Henriksen, Amnesty Internationali peasekretäri administratsiooni juht David Griffiths, Euroopa Hübriidohtude Vastase Kompetentsikeskuse direktor Matti Saarelainen, New Yorgi ajakirjanduse kõrgkooli (CUNY) professor Jeff Jarvis, Taani suursaadik Eestis Kristina Miskowiak Beckvard  ja paljud teised.

Kokku kolmes paneelis räägitakse tehnoloogia arenguga kaasnevate ohtude üle inimõigustele, põlis- ja väikerahvaste põhiõigustest ning inimõiguste kriisist Euroopas. "Oleme küsimuse ees, kas seni toiminud inimõiguste kaitse arhitektuur tänases ühiskonnas enam toimib," selgitas ürituse fookuseid konverentsi peakorraldaja Mart Nutt ja lisas, et see on üks tähelepanek, miks kannab selleaastane üritus ka küsimärgiga pealkirja "Kas inimõigused on vabalanguses? 

Inimõiguste vabalanguse mõistet kasutas selle aasta alguses ka Amnesty Internationali peasekretär Salil Shetty, kes kirjeldas populismi levikut ja sellega kaasnenud ühiskondlikke lõhesid, polariseerumist ja vähemuste ning migrantide süüdlasteks  tembeldamist järgmiselt: "Kogu selle tulemus on olnud inimõiguste vabalangusesse minek." Tema sõnul teevad inimväärikuse ja võrdsuse põhimõtete ründamised maailmast palju süngema koha.

Inimõiguste aastakonverents on unikaalne üritus, mis toob ühe katuse alla kokku eri valdkondade, eri tausta ja eri vaadetega eksperdid, kelle kõigi üks eesmärke on tagada inimõiguste väärtuste kestmine. Konverents käsitleb inimõiguste vaatenurgast lähtudes mitmeid täna aktuaalseid teemasid: terrorism, tehnoloogia areng, julgeolek, väikeriigid globaliseeruvas maailmas, kultuur ja rahvusvaheline koostöö.

Igal aastal võtab konverentsist osa ligi 400 aktivisti, diplomaadi, poliitiku, analüütiku ja eksperdi, kes on pärit Eestist ja mujalt maailmast sooviga lahendada olulisi päevakajalisi inimõigustega seostuvaid ülesandeid. Varasemate aastate esinejate hulgas on olnud muuhulgas ka Mihhail Hodorkovski, Madeleine Albright, Toomas Hendrik Ilves, Nina Hruštšova ja paljud teised. Aastakonverentsi patroon on Vabariigi President Kersti Kaljulaid.

Rohkem infot konverentsi veebilehel: aastakonverents.humanrightsestonia.ee