/nginx/o/2017/12/08/7389049t1hc579.jpg)
Eesti Euroopa Parlamendi saadik Urmas Paet (RE) ütles, et eesistumise ajal jäi teda häirima Eesti valitsusjuhi seisukoht, et idapartnerlus ei ole seotud Euroopa Liidu laienemisega, mis on tema arvates sisuliselt vale. Sama meelt oli ka eurosaadik Indrek Tarand.
Eesti saadikud andsid ajakirjanikele ülevaate viimase aasta teemadest Euroopa Parlamendist. Küsimusele, kuidas nemad hindavad Eesti eesistumise kordaminekut, arvestades, et rahandusminister Toomas Tõniste (IRL) ütles, et teistelt riikidelt tulev tagasiside on ülivõrretes, vastasid Paet ja Tarand, et üldine mulje ja kuvand meie eesistumisest ongi positiivne, kuid on mõned agad.
«Nii mitmedki ütlesid, et Eesti eesistumine on kõigi aegade kõige parem eesistumine,» teatas Tõniste eilsel valitsuse pressikonverentsil. Paet leidis, et midagi ette heita ei ole, seda ka teiste riikidega võrreldes. «Piinlik ei ole – see on juba kõik väga hästi,» lausus ta.
Paet tõi välja, et siiski häiris teda eesistumise ajal Eesti valitsusjuhi seisukoht idapartnerlusprogrammi kohta. Peaminister Jüri Ratas (KE) ütles novembri lõpus ELi tippkohtumisele saabudes ERRile: «Idapartnerlus ei ole kunagi olnud seotud sellega, kes on järgmine liikmesriik.» Peaminister lisas, et Euroopa Liidu laienemine ei ole praegu laual.
«Arvestades, et Eesti on kogu aeg olnud väga suur idapartnerluse ja nende riikide toetaja, siis peaks olema selgelt arusaadav, et idapartnerluse programm paljuski selleks ju välja mõeldi, et aidata neid riike reformida õigusriikideks, mis on ka tingimus kandideerimiseks Euroopa Liitu,» sõnas Paet ja lisas, et seega on need asjad omavahel väga seotud. «Kus siis veel nende riikide tulevik on, kui mitte Euroopas?»
Pärast eriliste tulemusteta lõppenud idapartnerluse kohtumist minna ütlema negatiivset asja oli Paeti sõnul arusaamatu ja vale sõnum keerulises olukorras riikidele. Tarand täpsustas, et ilmselt mõtles Eesti peaminister ka sellele, mida arvab Euroopa Liidu laienemisest venekeelne elanikkond, kui ta sellise avalduse tegi.
Samas leidsid nii Tarand kui ka Paet, et Eesti oleks eesistumise ajal üldiselt pidanud rohkem oma seisukohti esitama, mitte võtma eesistujana neutraalse rolli. «Me kuulsime liiga tihti lauset, et eesistuja ei saa võtta seisukohta, kuna ta peab olema neutraalne, juhtima protsesse ja tekitama konsensust ning oma rahvuslik seisukoht ei ole oluline. Sellega ma ei ole nõus, meie rahvuslikud huvid on ka eesistumise ajal olemas,» rääkis Paet ja lisas, et teised riigid on oma seisukohti ka eesistumise ajal väljendanud.
Tarandi hinnangul oleks Eesti pidanud julgema Kataloonia küsimuses oma seisukohti näidata, kuna Euroopa on teemat ignoreerinud. «Mind isiklikult ei rahuldanud see, et Eesti allus täielikult n-ö Euroopa konsensusele Kataloonia referendumi laialipeksmise järel ja võttis väga kõrvad lidus positsiooni, et me ei märka, me ei taha,» lausus ta.
Teisalt oleks Eesti võinud Tarandi arvates toetada rohkem Soomet nende taotluses lõpetada kella keeramine Euroopa Liidus. Tarandi hinnangul Eesti ei julge Soomet toetada, mistõttu pandi see ettepanek nn salajaseks ja kinniseks punktiks. Sama meelt oli ka Paet: «Mõelge ise, et Utsjokil (Lapimaal – toim) tõuseb päike järgmine kord jaanuari teises pooles.»
Tarand lisas, et see, et kõrged väliskülalised, nende seas Saksamaa liidukantsler Angela Merkel, meie tippkohtumise ajal magama jäid, oli lihtsalt pahatahtlik foto Soome ajakirjanduses. «Need kõrged väliskülalised tihti magavad koosolekutel, hoolimata sellest, millises geograafilises punktis nad parasjagu asuvad. Seal on ikka fenomenaalseid tegelasi, kes suudavad ka omaenda pressikonverentsi ajal magada,» täiendas Paet.
See, et meie ministrid ei oska välismaa keeli, ei erine Tarandi sõnul samuti kuidagi keskmisest Euroopa valitsuskabinetist. Tarand meenutas, et ka Soome ministrid said nende esimese eesistumise ajal ajakirjanduses halastamatu vastu päid ja jalgu, kuna nad rääkisid inglise keelt aktsendiga.
Paet tõdes, et kui mingitel teemadel suudeti kokkulepped saavutada, näiteks kaitsekoostöös, siis digiteemadel loodetud edu ei saavutatud. «E- ja digiteemad on väga keerulised teemad ja seal kindlasti kindlasti ei saavutatud päris seda, mida loodeti, aga võib-olla need ootused olid ka liiga kõrged,» lausus Paet.