/nginx/o/2017/12/08/7390679t1hb2e5.jpg)
Kui ehitusmehed avasid Viru-Nigula pastoraadihoone remondi ajal katuse alt leitud metallkasti, oli nende üllatus suur, sest päevavalgele tulid vanaaegsed pornograafilised fotod, peaaegu sajandi vanused erootikaajakirjad ja muudki kraami.
Viru-Nigula pastoraadihoones paljastus siivutu saladus (29)
8. detsember 2017, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kasti oli pastoraadi pööningule peitnud sõja jalust 1944. aastal Saksamaale põgenenud Viru-Nigula kirikuõpetaja Aleksander Alver.
/nginx/o/2017/12/08/7391005t1h995f.jpg)
Pastoraadi remondi ehitusjärelevalvet tegev Toomas Tomps rääkis, et ehitusmehed tõid leitu tema kätte. «Üllatavalt heas korras oli kõik, ajakirjad ja fotod olid kenasti rulli keeratud,» ütles ta.
Tomps andis kasti üle Viru-Nigula vallavalitsusele. «Arvan, et need asjad võiksid olla Viru-Nigula muuseumis, seda enam, et muuseum asubki ju pastoraadihoones,» arvas ta.
Viimaseid nädalaid Viru-Nigula valla arendusspetsialisti ametit pidav Ene Ehrenpreis lausus, et asjad leiavad muuseumis kindlasti väärika koha.
Kui aastail 1923–1938 ilmunud erootikaajakirjad on tänapäevases mõttes üpris siivsad, siis pole seda teps mitte kirikhärra kirja pandud «elulise sisuga» lühinäidend «24 tundi ehk Carpe diem», mis on suisa puhas pornograafia.
/nginx/o/2017/12/08/7391015t1hcf9c.jpg)
Ehrenpreis ütles, et Viru-Nigula näiteringi liikmed on tükiga tutvunud ning arvavad, et selle võiks näiteks kevadel valla päevade ajal ette lugeda. «Aga Uno Trumm oli kohe valmis meestegelast laval kehastama,» teatas Ene Ehrenpreis naerdes. Trumm on ameti poolest ajaloolane ja Virumaa muuseumide vanemteadur, kuid kodukandis on ta ka tuntud harrastusnäitleja.
Vana aja Viagra ja kommid neiudele
Peale 27 ajakirja, näidendi ja 28 erootilis-pornograafilise foto oli pastoraadi pööningule peidetud kastis veel näiteks tühje kondoomipakendeid ja kasutamata kondoome, kolm naiste sukka ja tühi klaaspudel, millel silt «Curacao essents «Kuningatar»». Ei, tegemist ei ole tänapäevase rummi- või likööriessentsi analoogiga, pigem vastab see kraam Viagrale. Leiti ka kirikhärra pliiatsijoonistused oma peenisest.
/nginx/o/2017/12/08/7390967t1hbd05.jpg)
Ka olid seal paarisajagrammised pakid Kawe maasikakomme ning peotäis maapähkleid, samuti karp paberosse. «Kommid olid ilmselt tütarlaste meelitamiseks,» oletas Ehrenpreis.
Tütarlaste meelitaja olevat Alver olnud aga päris kõva. 1928. aastal puhkes lausa üleriigiline skandaal, mille keerises tahtis konsistoorium Aleksander Alveri kõlvatu käitumise pärast ametist vabastada. Mõneks ajaks seda tegigi.
Endine Viru-Nigula vallavanem ja volikogu esimees Ervins Veitsurs teadis rääkida, et Viru-Nigula kandi naised olevat skandaali lahvatades ühise rindena kirikuõpetaja kaitseks välja astunud. «Ega ma päris kindel ole, aga kusagil on sellest nagu kirjutatud,» mainis Veitsurs.
/nginx/o/2017/12/08/7391001t1h9f1e.jpg)
Ajaleht Postimees kirjutas Viru-Nigula koguduses toimuvast 1928. aasta jooksul koguni tosinal korral. Ühes neist artiklitest on igatahes järgmised read: «Pühapäeval oli koos Wiru-Nigula koguduse täiskogu. Ilmunud oli haruldaselt palju liikmeid – 450. Täiskogu otsustas ühel häälel pöörata palwega konsistooriumi poole, et see muudaks oma otsuse õpetaja Alweri ajutiselt ametist tagandamise kohta ja wõimaluse annaks õpetajal otsekohe ametikohuste täitmisele asuda.»
Skandaal sai alguse pastori erakirjavahetusest. Viru-Nigula muuseumis on tallel kunagise sealse elaniku Hilda Liiviku mälestused, kus on muuhulgas juttu sellest, et kaks soome poissi ja kaks soome tüdrukut käis kirikhärra juures suvitamas ja Alverile hakkas üks tüdrukutest meeldima.
«Ta andis tütarlapsele kirja, et too määraks kohtamise. Tüdruk aga andis selle kirja köstrile. See köster oli üks tohmakas ja vihkas õpetajat,» on Hilda Liivik meenutanud.
Köstri sõbra Tallinnas töötava poja kaudu jõudis ilmselt mitte just kõige sündsama sisuga kiri Tallinnasse ajalehe Waba Maa toimetusse ja nii skandaal puhkeski. Mingil moel sattus neid kirju sinna veel, sest ühes ajaleheartiklis on juttu pooleteisest tosinast erakirjast, mille Waba Maa toimetus andis konsistooriumile üle.
Kohalikud seisid oma õpetaja eest
Hilda Liivik mäletas, et suur kohus õpetaja Alveri üle toimus karikakarde õitsemise ajal.
Oma mälestustes kirjeldas Liivik toimunut järgmiselt: «Kui jutlus lõppes, siis algas kohus kiriku taga käärkambri ukse ees. Praost seisis trepil ja pidas kohut. Inimesi oli tohutu palju ja kõik ei mahtunud kirikuaeda äragi ja pidid seisma platsil.
Praost rääkis, et selline ei tohi kirikuõpetaja olla, ja pani tema tagandamise hääletusele. Tulemus oli selline, et kõik inimesed toetasid oma õpetajat. Esimeses reas olid mõningad inimesed koguni kaks kätt korraga üles tõstnud.
Esireas otse praosti vastas seisis Sistoki Jaagupi vanaema, kartulikott kaenla all rullis, pruudipõll ees ja pea ehtega ehitud. Kui praost veel jätkas õpetaja laimamist, siis hüüdis Sistoki eit: «Paneme ta kotti!»»
/nginx/o/2017/12/08/7391025t1h8eb8.jpg)
Esimene jumalateenistus pärast Aleksander Alveri ametisse ennistamist olevat olnud enneolematult rahvarohke. Kogudus kattis tee pastoraadist kirikusse lilleõitega ning ehtis kiriku pärgadega, et oma õpetajat tervitada.
Aleksander Alver (1890–1949) oli Viru-Nigula koguduse õpetaja aastatel 1919–1944, seejärel põgenes ta Saksamaale, kus tegutses kuni surmani kirikuõpetajana pagulaslaagris.
Tema onupoeg oli Eesti vabariigi esimene politseiülem Eduard Alver – Siim Kallase vanaisa.
Viru-Nigula vanad hooned on remondi käigus üllatusi pakkunud varemgi – nii leiti kümme aastat tagasi rahvamaja remondi ajal samuti katuse alt tengelpung tsaariaegse rahaga.
/nginx/o/2017/12/08/7391029t1hec12.jpg)