Tõnis Oja: kui Linnamäe Peekon oleks börsil (2)

Tõnis Oja
, majandusajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tõnis Oja.
Tõnis Oja. Foto: Postimees

Kaheksa aastat tagasi, 2009. aasta detsembris mõistis Harju maakohus investeerimispanga SEB Enskilda toonase analüütiku Dmitri Vassiljevi süüdi siseinfo kasutamises. Eestis oli siis tegemist pretsedendiga. Siseinfot oli meil varem kasutatud üsna palju ja massiliselt, eriti üheksakümnendate aastate lõpus, ning investeerimisringkondades levis ütlus, et kes ei ole insaider, see on börsil autsaider. Mitte kedagi ei olnud siseinfo kasutamises kohtus enne süüdi mõistetud ega isegi kohtusse kaevatud.

«Sanktsioon näeb ette rahalist karistust või kuni kolm aastat vangistust,» selgitas Põhja ringkonnaprokurör Maria Sutt toona Äripäevale. Vassiljev tunnistas ennast süüdi ning läks prokuröriga kokkuleppele, mistap pääses vaid kopsaka rahatrahviga.

Milles Vassiljevi kuritegu seisnes? 2009. aasta 24. augustil avalikustas Skandinaavia telekomikompanii TeliaSonera (nüüdne Telia), et teeb ülevõtmispakkumise kõigile Eesti Telekomi ja TEO LT (endine Leedu Telekom) aktsiatele hinnaga, mis oli aktsiate turuhindadest vastavalt 24 ja 31 protsenti kõrgem. Vassiljev sai oma töö tõttu ülevõtmispakkumisest teada avalikkusest varem ning edastas selle teabe oma naistuttavale, kes lõi seejärel enda nimel kaks väärtpaberikontot, millele Vassiljev ostis nii TEO LT aktsiaid kui ka ostuoptsioone ning Eesti Telekomi aktsiate ostuoptsioone ajal, mil ülevõtmise hind ei onud veel avalikustatud.

Siseinfo kuritarvitamise toel teenis ta ligi 80 000 eurot ebaseaduslikku tulu.

Maailmas oli eelmise kümnendi üks kõmulisemaid siseinfo kuritarvitajaid biofarmaatsiaettevõtte ImClone asutaja Samuel Waksal, kes informeeris oma sugulasi ja sõpru aktsionäre, et ettevõtte valmistatud monoklonaalne antikeha ei saa USA toidu- ja ravimiameti heakskiitu. Info saajate hulgas oli ka prominentne ettevõtja ja telestaar Martha Stewart, kes müüs oma ImClone’i aktsiaid 230 00 dollari eest päev enne ravimiameti teadet 2001. aasta detsembris.

Samuel Waksal arreteeriti pool aastat hiljem ning mõisteti neljaks aastaks ja kolmeks kuuks, Martha Stewart viieks kuuks vangi.

Ettevõtete aktsiatega kauplemine börsil tähendab, et kõigil turuosalistel peab olema infole võrdne ligipääs. Seetõttu ei tohi näiteks Tallinna börsil ettevõtete juhtkonnad (nõukogu ja juhatus) ja nende pereliikmed aktsiaid osta ega müüa nädal aega enne kvartali lõppu kuni majandustulemuste avaldamiseni. Samasugused keelud on kõigil börsidel ning karistatakse nii siseinfo andjaid kui ka saajaid, kui nad seda infot ära kasutavad.

Meie seakasvatus paraku tururegulatsioonile ei allu ning siseinfo kasutamine paistab olevat täiesti seaduslik. Äkki on aeg muuta valitsusringkondadest saadud siseinfo kaudu konkurentsieeliste kuritarvitamine seadusvastaseks. Veel vähem kui pool sajandit tagasi olid insaidertehingud täiesti tavalised ka lääneriikides, nüüd aga ühed rangemini karistatavad finantskuriteod, kus vanglakaristus on tulemas üsna hõlpsalt.

Kommentaarid (2)
Copy
Tagasi üles