Jõulupuude hinnad püsivad mullustega samal tasemel

Jaan Olmaru
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Võrust pärit Märt Roskrut ja Eike Riivik leidsid omale sobiliku jõulupuu Lõunakeskuse müügiplatsilt. «Oleme siit juba mitu aastat võtnud. Siit saab ju kingitused ka kohe kaasa võtta,» sõnas Riivik ning lubas kuuse kodus kohe ära ehtida.
Võrust pärit Märt Roskrut ja Eike Riivik leidsid omale sobiliku jõulupuu Lõunakeskuse müügiplatsilt. «Oleme siit juba mitu aastat võtnud. Siit saab ju kingitused ka kohe kaasa võtta,» sõnas Riivik ning lubas kuuse kodus kohe ära ehtida. Foto: Margus Ansu

Suuremate kaubanduskeskuste ja toidupoodide juures pakutavad jõulupuud pole möödunud detsembriga võrreldes kallimaks läinud. Hinda pole kergitanud ka RMK, kes pakub tänavugi võimalust minna kuusele ise metsa järele.

Riigimetsa majandamise keskuse kommunikatsiooniosakonna juhataja Kristi Parro sõnul maksab kuni ühemeetrine kuusk kolm, 1–2-meetrine puu kaheksa ning 2–3-meetrine jõulupuu 13 eurot. 

«Hinnad oleme jätnud samaks ja kuuskede müük käib meil samamoodi nagu varasematel aastatel, isegi veebileht on meil sama,» sõnas Parro. 

Ta tuletas meelde, et enne metsa minekut tuleks kõigepealt järele vaadata need kohad, kust võib kuuske võtta ja kust mitte.

Lubatud ja mitte lubatud

Selleks on RMK veebilehel kaart, kus on märgitud riigi­­metsaalad. «Tumerohelisega märgitud alalt on lubatud kuuske tuua. Pruuniga märgitud alad on aga kaitsealad ja sealt ei tohi puid võtta,» selgitas Parro. Helerohelisega märgitud alad tähistavad kaardil erametsa ning seal tuleb kuuse raiumiseks metsaomanikuga eraldi kokku leppida.

Riigimetsast võib kuuske võtta siiski vaid sealt, kus tal ei ole lootust suureks kasvada. Jõulupuuks sobivad kuused, mis kasvavad teede ja kraavide servadel, elektriliinide ja vana metsa all. 

Keelatud on puid raiuda metsanoorendikust, kuhu nad on istutatud.

Enne maksa, siis lõika

RMK jõulupuu eest saab maksta kahte moodi. Üks võimalus on helistada mobiiliga kindlale tasulisele numbrile, teine variant on teha pangaülekanne. «Kindlasti peab olema vastav sõnum või maksekorraldus metsas kaasas. Sest kui keegi küsima hakkab, peab inimesel olema ette näidata kinnitus, et kuuse eest on tasutud,» selgitas Parro. 

Riigimetsast tuuakse jõulupuud Parro sõnul iga aastaga veidikene rohkem. Näiteks möödunud aastal raiuti jõulukuul üle 11 000 kuuse, kolm aastat tagasi oli vastav arv 9600. «Tundub, et inimesed ikkagi tahavad otsida ise omale just sellise puu, nagu neile meeldib. Eks see ole ka mõnus elamus, kui saad pere või sõbrad kaasa võtta ja metsas mõnusa jalutuskäigu teha,» lausus ta.

Samuti nagu RMK, pole aastaga jõulupuude hindu tõstnud OÜ Artiston, kel on Tartu linnas 14 müügiplatsi. Nii maksab näiteks kahemeetrine harilik kuusk keskmiselt 25 eurot, lühemad on odavamad, pikemad kallimad. Kahemeetrise Serbia kuuse eest tuleb välja käia 30 ning sama pika Kaukaasia nulu eest 45 eurot.

Tihe konkurents

Artistoni projektijuht Risto Sirgmets ütles, et jõulupuude hinda polegi võimalik väga kergitada, sest konkurents on tihe. Lisaks Artistonile pakub Tartus jõulupuid näiteks Juhani puukool. Samuti saab neid osta Bauhofist ja K-Rautast. 

«Peame arvestama sellega, et me ei hakkaks hinna pärast kliente kaotama,» sõnas Sirgmets. Ta lisas, et kui loodusliku jõulupuu hinnad väga kõrgeks kasvavad, hakkab ühel hetkel osa inimesi eelistama kunstkuuske.

RMK pakutavaid kuuski Sirgmets siiski suureks konkurendiks ei pea, sest tema sõnul on metsast ilusat puud leida keeruline. «Ilu on muidugi vaataja silmades, aga puul ja puul on vahe. Sellist tihedat ja ühtlaselt käharat puud on võimalik leida ka loodusest, aga see on väga raske ettevõtmine. Naljalt sellist metsast ei leia,» rääkis ta.

«Seal on pigem emotsionaalne pool. Kui sul on peres väikesed lapsed ja ilm on ilus, võib muidugi minna puule metsa järele. Aga sellisel juhul on puu hind teisejärguline,» lisas ta.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles