Norra veeuuringute instituudi läbi viidud uuringust selgus, et neli viiest Norra rannakarbist sisaldab pisikesi plastist osakesi ehk mikroplasti.
Raport: neli viiest söödavast Norra päritolu rannakarbist sisaldab plastikut
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra keskkonnaagentuuri direktori Ellen Hambro sõnul võib mikroplasti leida peamiselt loomade seedetraktist. Läbi rannakarpide on leidnud väikesed plastiosakesed oma tee aga ka Norra inimeste toidulauani, vahendab The Local.
Rannakarbid pärinesid Norra ranniku rannakarbi kolooniatest. 252 karbi peal viidi läbi 13 erinevat katset. Norra keskkonnaagentuurile esitatud raportis seisis, et 193 neist sisaldasid pisikesi plastist osakesi.
Amy Lusheri sõnul, kes kirjutas raporti, et selle kohta, kuidas mikroplastide söömine inimesi mõjutab, on teada üsna vähe. Teadlikkus probleemi osas on viimasel ajal aga tõusnud.
Lisaks sellele, et mikroplast jõuab rannakarpide läbi inimeste organitesse, avaldavad plastikosakesed halba mõju ka rannakarpide tervisele ja kasvamisele.
Teadlased leidsid uuritavatest rannakarpidest nii sünteetilisi kui ka poolsünteetilisi plastikosakesi. Poolsünteetilist plastikut kasutatakse enamasti tekstiilitööstuses, sünteetilist plastikut aga näiteks plastikpudelite tegemiseks.
Kuna mikroplastid koosnevad plastikust, ei lahustu need vees ega lagune looduses.