POSTIMEHE VIDEOLUGU Kodune isa Margus Vihul: lapsepuhkus lihtsalt tuleb võtta, teist võimalust alati ei anta!

Marian Võsumets
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Margus Vihul veetis kümme aastat oma elust Eestist kaugel, ehitades laevu pea kõikidel mandritel. Praegu on Margus kodus viiekuuse Saskiaga, sest tunneb, et eelmise lapsega jäi koosoldud aega väheseks. Ta teab hästi, et selliseid võimalusi palju ei anta.
 

«Vanema poisiga sai kodus oldud ja siis keskmise –  tüdrukuga – jäi võib-olla liiga väheks,» kirjeldas Margus senist koduse isa teekonda, «siis saigi otsustatud, et proovin nooremaga olla ise.»

«Seda puhkust, mis on lapsega, päris puhkuseks küll vist nimetada ei saa,» naeris ta, «aga mina olen võtnud seda kui kodus olemist ja perega olemist. Hästi palju oli varem seda, et asjad olid kogu aeg pooleli.»

«Tulles kaugelt koju, pidi neid asju kohe tegema hakkama ja alati ei jõudnudki ära teha. Midagi jäi ikka kripeldama.»

Pärast kümmet aastat täiskohaga kodus

Kümme aastat mööda kaugeid maid reisimist ja töötamist ei sunni Margust kojujäämise otsuses hetkekski kahtlema. «Hommikul ärkame, natuke võimleme, sööme, saadame õe kooli, magame ja jalutame,» kirjeldas kolme lapse isa naerusui pere päevarutiini.

«Me ikkagi planeerisime kolmandat last ja abikaasa arvas, et mina võiksin koju jääda. Kuna olin pikalt ka eemal olnud, siis tuli see küllaltki kergelt.»

Lihtsalt tee see otsus!

Neile meestele, kes tahaksid isapuhkusele jääda, aga takistavate tegurite loetelu ei taha lõppeda, soovitab Margus lihtsalt härjal sarvist haarata ja asi ära vormistada.

«Tuleb lihtsalt võtta see puhkus ja seda nautida,» on Margus kindel, «meie tutvusringis pole palju isasid, kes oleks ise koju jäänud. Küll aga tegelevad nad oma lastega palju.»

«Ma arvan, et teist sellist kogemust ei tule,» on Margus oma otsuses kindel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles