Eesti inimesed 2018: Roger loodab, et maailmasõda ei tule

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

On kokkuvõtete tegemise ja unistamise aeg, sest uus aasta täidab igaühe hinge lootuste ja ootustega. Millest meie inimesed unistavad, mida soovivad ning millest hoiduda püüavad? Räägime aastavahetuse eel Eesti inimestega ootustest ja hirmudest, vaadates tulevikku ehk peatselt algavasse 2018. aastasse.

Anti ja Gethe.
Anti ja Gethe. Foto: Collin Browne

Anti ja Gethe: kõrged ootused toovad rohkem pettumust

Anti: «Kes see siis teab, mida oodata. Kui aga mõelda ootustest kui eesmärkidest, mille poole püüelda, siis küllap on need elus ikka natuke vajalikud ka, sest muidu oled lihtsalt tühjuses ja teadmatuses.»

Gethe: «Valitsuselt ootaks uuel aastal kindlasti selgemat ja läbipaistvamat poliitikat. Arvan, et meil perekonnana enam paremaks minna ei saa, sest tegeleme oma ootustega iga päev juba praegu: näiteks tervislike eluviisidega. Meie selliseid lubadusi ja ootusi endale enam ei sea, et aastavahetusel koostame nimekirja ja hakkame 1. jaanuarist neid ellu viima – need pole kunagi toiminud. Soovime järgmisel aastal veelgi tervislikumat elu elada: iseenda, lapse ja perekonna heaks. See pole miski, millega viivitada. Minul isiklikult ei ole sellist asja nagu kõrged ootused endale ja ühiskonnale – siis on pettumust rohkem. Kui hakata mõtisklema selle üle, kui palju on meie elus üldse ootamist ja ootusi, siis võiks ikka rohkem proovida hetkes olemist. Ja meie väike Mette ootab uut aastat, et saaks veelgi rohkem mängida!»

Reimo, Roger, Paul.
Reimo, Roger, Paul. Foto: Erkka Lehto

Roger loodab, et maailmasõda ei tule

Reimo: «Ootan, et tuleks tore aasta. Et saaks hakata rohkem trenni tegema, kaalust alla võtta ning rohkem motokrossiga tegeleda.»

Roger: «Et oleks tore ja juhtuksid ägedad asjad.»

Paul: «Et suvi oleks ilus.»

Reimo ja Paul: «Meie ei karda midagi.»

Roger: «Mina loodan, et maailmasõda ei tule.»

Robin ja Oscar.
Robin ja Oscar. Foto: Collin Browne

Robin ja Oscar: rohkem aega iseendale

Robin: «Meie ootused on hetkel vägagi konkreetsed. Tulime Eestisse ootusega saada lumisesse ja mõnusalt kargesse kliimasse, aga kahjuks hetkel lund polegi. Nii et ootustega tasub ettevaatlik olla! Aga ootused on paljuski seotud ka vajadustega. Näiteks hetkel on meil kõht väga tühi ja tahaks midagi head ja eestipärast süüa. Saabusime Eestisse tund aega tagasi, oleme pika lennu järel väsinud ning meie ootused piirduvad vaid esmavajalikuga – hea uni ja maitsev toit. Oscarile, minu poiss-sõbrale,  tegelikult ei meeldi üldse plaane teha, ootused on talle vastumeelsed. Leian ise samuti, et tasub olla oma ootustega tagasihoidlik – nii on parem. Ainuke isiklik ootus, mis mul uueks aastaks on, on tahe leida väljaspool tööd rohkem aega iseendale. Töötan lihtsalt liiga palju. Aga selle elluviimisega tegelen juba praegu: tulin oma poiss-sõbraga Eestisse, eemale igapäevatoimetustest.»

Oscar: «Mulle ei meeldi aastavahetuse lubadused. Milleks? Et endale lisasurvet tekitada? Elage hetkes! Mul on endale uue aasta valguses ehk ainult üks ootus: tahan klaverit mängima õppida. Selleks, et mul oleks oma kirg, tegevus, millele pühenduda ning unustada sealjuures kõik muu enda ümber.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles