Malle Blumenau: ilmselt hakkavad kõik juurde maksma

Jaan Olmaru
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pea 20 aastat Tartu linna ettevõtlusosakonda juhatanud Malle Blumenau sõnul on osakonna peamine ülesanne teha järelevalvet ning tegeleda firmasid puudutavate kaebustega.
Pea 20 aastat Tartu linna ettevõtlusosakonda juhatanud Malle Blumenau sõnul on osakonna peamine ülesanne teha järelevalvet ning tegeleda firmasid puudutavate kaebustega. Foto: Kristjan Teedema

Tartu ettevõtlusosakonna juhataja Malle Blumenau (Reformierakond) sõnul läheb Tartu ettevõtetel praegu majanduslikult väga hästi, kuid kehtima hakkavad maksumuudatused muudavad elu keerulisemaks.   

Eesti majandus kasvab võimsalt. Kuivõrd Tartus seda tunda on?

Kindlasti on tunda. See on ju ühtne süsteem. Kui Eestil läheb hästi, siis läheb ka meil hästi. Seda kasvu veavad Tartus põhiliselt suured ettevõtted, kes ekspordivad. 

Kes on Tartu linnale kõige väärtuslikumad firmad? 

Kõige rohkem tulu tuleb muidugi side- ja IT-valdkonna ettevõtetelt ja töötlevast tööstusest. Aastate kaupa on väga hästi näha, kuidas on arvud muutunud ja palk kasvanud. Kui aga vaadata maksumaksjate arvu ja võrrelda seda näiteks aastaga 2008, siis tegelikult ei ole see taastunud. Meil on umbes 600 maksumaksjat vähem, sest meie elanike arv pole suurenenud. 

Probleem on selles, et üksikisiku tulumaks laekub inimese elukoha järgi. Rahvas aga liigub Tartu ümbruse valdadesse. Seal toimub elamuehitus ning ära liiguvad ikka rikkamad inimesed. Sellest maksutulust jääb Tartu ilma. Kui siia tuleb aastas umbes 4000 inimest, siis ära läheb 5000. 

Kas Tartule olulised ette­­võtted on ikka samad või on ka muudatusi?

Ikka samad, erilisi nihkeid ei ole. Väga hästi läheb näiteks Kodumajal, Metecil ja teistel suurtel metalliettevõtetel. Palgad on kasvanud töötlevas tööstuses, samuti tervishoiu ja sotsiaalhoolekande sektoris. Eesotsas on ka jaekaubandus, kuigi seda hakkab järjest rohkem mõjutama e-kaubandus, mis tuleb muust maailmast.

Kaubandust on meil üldse minu meelest liiga palju. Kui vaatame keskmist palka, siis suuremat lisaväärtust annab ikka tööstus ja IT. Palkade vahe on silmanähtav. Aga kõige rohkem on tõusnud palk ehitussektoris. Kunagi öeldi, et kui linnapildis on palju kraanasid näha, siis läheb hästi. Kui kraanad kaovad, siis majandus kukub. See vastab tõele.

Ja kui vaadata töötust, siis see on meil praktiliselt olematu. Novembri lõpu seisuga oli Tartus 1900 töötut. Koos Tartu maakonnaga 3000. Umbes sama palju oli ka vabu töökohti. Iseasi on see, kas need sobivad nendele inimestele. Tööpuudus on langenud samale tasemele, kui oli aastal 2007. Selles mõttes on seis väga hea. Ettevõtjad isegi kurdavad, et vajalikku tööjõudu ei ole. Eriti tunneb sellest puudust teenindussektor.

Millises sektoris on firmadevaheline konkurents kõige tihedam? 

Kõige rohkem paistab silma toitlustus. Seal on ikka väga tihe konkurents. Meil on umbes 280 toitlustusettevõtet ja tööjõudu napib. Ellu jäämiseks peab igaüks mitte hästi, vaid väga hästi tegema ja oma niši leidma.

Miks on toitlustuses nii palju üritajaid?

See on aegadest aegadesse nii olnud. Kui mõni toitlustuspind vabaneb, siis ei jää see kunagi täitmata. Võib-olla inimesed arvavad, et see on kerge, aga tegelikult on head toitu pakkuda väga suur kunst. Vaatamata sellele on alati uusi üritajaid.

Milline on ettevõtjate suhtumine järgmise aasta maksumuudatustesse?

Väga kriitiline. Tulumaksu arvestamine läheb väga keeruliseks. Need on ju põhimõttelised muutused. Muidugi on positiivne see, et tulumaksuvaba miinimum tõuseb, aga ettevõtjatele teevad muret ka teised muutused alates tööautodest ja lõpetades aktsiiside tõusu ja muu sellisega. Neid muutusi on lihtsalt korraga liiga palju.

Kas tulumaksuseaduse muudatus võiks mõjutada ka linna tulu?

Kuna linnale laekuvat protsenti suurendatakse, ei tohiks see mõjutada. Tegelikult saab linn kõige rohkem lisatulu palgatõusust. Ja seda deklareeritakse igal aastal rohkem.

Kui palju uusi ettevõtteid on tänavu Tartus asutatud?

Keskeltläbi tuleb meil aastas 1500–1600 uut ettevõtet. Enamik on ikkagi teenuste valdkonnas, tootmisesse tuleb kahjuks väga vähe. Aga see on ka arusaadav, sest tootmist alustada on raske. Aastas likvideeritakse umbes 400 firmat. Praegu on Tartus 16 500 ettevõtet.

Teie osakond organiseerib juba aastaid ettevõtlusnädalat. Kas see raha läheb õigesse kohta?

Kindlasti on see raha läinud õigesse kohta. Sellel aastal võttis sellest osa 3700 inimest. Eelarve oli 15 000 eurot. Peamiselt kulub raha ruumide rendile. Meie peamine soov on suurendada ettevõtluse aktiivsust. Näidata, kuidas alustada jne. Neid me kindlasti jätkame. 

Meil on umbes 280 toitlustusettevõtet ja tööjõudu napib.

Kui sageli ettevõtjad teie osakonda pöörduvad ja millised on peamised probleemid?

Pöördutakse igasuguste probleemidega. Aga meie peamine ülesanne on teha järelevalvet. See lähtub kuuest seadusest ning hõlmab paljut. Näiteks kas kaubanduskohad on märgistatud, kas hinnad on õigesti märgitud, kas on olemas teave lahtiolekuaegade kohta. Kas internetis on avaldatud aadressid ja registrinumbrid. Kontrollime ka alkoholidokumente: kas märgistus on õige, kas müüakse õiget alkoholi ja kas on olemas saatedokumendid.

See on selline elementaarne järelevalve. Ja vastame ka kaebustele. Peamised kaebused, mis ettevõtlusosakonda jõuavad, on müra. 

Kas teie järelevalve on avastanud Lätist toodud alkoholi?

Ei ole, aga meil on 4000 järelevalve objekti ja ainult kaks inimest. Nii et tegelikult jõuame aastas kontrollida ainult umbes 120 objekti. Rikkumistes annavad toonid näiteks see, et kilohinda pole märgitud, lahtioleku aegu pole jne. Meile on tähtis, et seadusi täidetakse. Tavaliselt me ei karista. Kui kõik viiakse nõuetele vastavaks, siis on kõik korras. 

Mis võiks olla järgmise aasta märksõna ettevõtjatele?

Kõige raskem on ilmselt teha otsust autode kohta. Kui sõiduk on ettevõtte oma, siis nad peavad selle maanteeametis registreerima. Kas see nüüd ikka on õige? Minu meelest oleme seadustega natukene küüniliseks läinud. Kui firmas on kaks-kolm töötajat ja ainult üks auto, siis minu meelest pole see õige tee. 

Me võiks maksustada kuidagi teisiti. Samal ajal räägitakse nullbürokraatiast, aga keegi pole öelnud, kui palju see süsteemide ümbertegemine maksma läheb. Maksude muutmine peaks olema väga kaalutud.

Mida veel uus aasta toob? 

Segadust tekitab ka dividendide maksustamine. Kogu maksusüsteem muudetakse inimestele keerulisemaks. Näiteks pensionäride maksustamine. Räägitakse, et pensionärid võiks olla rohkem tööturul hõivatud, aga tegelikult võtame maksuvaba tulu ära. Kõik töötavad pensionärid hakkavad rohkem maksma.

Tulude arvestus muutub. Maksuvaba miinimum hakkab hõlmama kõiki tulusid.  On need dividendid või korteriüür. Ei oskagi öelda, mis ülejärgmisel aastal välja tuleb, kui hakatakse tulusid deklareerima. Ilmselt hakkavad kõik inimesed juurde maksma. 

Need on kriitikanooled praeguse valitsuse suunas?

Jah, on küll. Aga seda räägivad ka inimesed kursustel ja keegi pole õnnelik.

Tulumaksuseaduse muudatuse tõttu kaotate ka teie palgas?

Jah. Me kõik kaotame.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles