Eesti kuulub Euroopa Liidus viie kõrgema radooniriskiga maa hulk, kõrge radoonitase on probleemiks kolmandikul Eesti pinnasest. Eriti puudutab probleem alasid Põhja-Eestis Narvast Pakri saarteni.
Kaart: kolmandik Eesti pinnasest on kõrge radoonitasemega
/nginx/o/2017/09/18/7114605t1hebf1.jpg)
20. detsember 2017, 13:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Radioaktiivsuse halvast mõjust inimese tervisele ollakse üldjuhul teadlikud, kuid ekslikult arvatakse, et see oht võib tekkida ainult näiteks tuumaelektrijaamades, selgitas keskkonnaministeeriumi kliima- ja kiirgusosakonna juhataja Getlyn Denks. Tegelikult pärineb suur osa kiirgusest just loodusest endast.
Võimalikke tekkivaid terviseprobleeme saab vältida, kui läbi mõelda, kuhu ja kuidas hooneid ehitatakse.
Eesti kuulub Euroopa Liidus viie kõrgema radooniriskiga maa hulka. Kõrge ja eriti kõrge radooniriskiga alad on Põhja-Eestis Narvast Pakri saarteni. Kõrge radooniriskiga alasid leidub ka Lõuna-Eestis (Luunja, Põlva, Tõrva, Viljandi jt piirkondades), harvemini hajutatult ka mujal Eestis.
Kokku uuriti radooni ja looduskiirguse taset ligikaudu 1500 uuringupunktis.
Uuringu tulemusel koostati Eesti radooniriski ja looduskiirguse atlas, mida saab kasutada näiteks detailplaneeringute kehtestamisel ja erinevates uurimus- ning teadustöödes. Samuti saab kaartide põhjal hinnata, kas inimese kodu või tulevane kodu asub radooniohtlikus piirkonnas.
Radoon on looduslik lõhnatu ja maitsetu radioaktiivne gaas, mida leidub pea igal pool Eesti pinnases. Radoon pääseb hoonesse peamiselt hoonealusest pinnasest, mistõttu tuleb hoonete projekteerimisel radooniga arvestada.
Radoon on suitsetamise järel teisel kohal olev kopsuvähi põhjustaja.