/nginx/o/2017/12/20/7424073t1h5391.jpg)
E-kunstisalongis on avatud Mirjam Hinni maalide näitus, mis koosneb tänavu seerias «Murtud valgus» valminud kuuest suurest teosest. Hinn lõpetas 2010. aastal Tartu kõrgema kunstikooli maali erialal ning õpib praegu Tartu ülikooli maaliosakonna magistrantuuris. Mitmel rühma- ja isikunäitusel osalenud tartlanna on noorema kunstnike põlvkonna andekas esindaja.
Esimene kokkupuude Mirjam Hinni loominguga oli E-kunstisalongil 2014. aastal. Noore maalikunstniku teoste puhul torkas juba siis silma erakordne meisterlikkus töötada suure formaadiga. Hinni teosed haarasid vaatajat läbimõeldud ülesehitusega, kus olid kooskõlla asetatud realistlikud ning abstraktsed motiivid.
Kuigi kunstniku kujundikeel on mõne aastaga märkimisväärselt muutunud, on tema loomingus jäänud äratuntavaks värvipalett. Ebamaiselt tehislikud toonid, nagu erkroheline, -lilla, -roosa, -kollane või -sinine, mis lausa helendavad, on saanud Hinni teoste kandvaks aktsendiks.
Hinn ei pelga ka süsimusta, mida ta kasutab kontuurimisel või järskude kontrastide tarvis, ning lumivalget tooni, mis toimib tema teostel esiletõstva taustana.
Seerias «Murtud valgus» läheneb kunstnik maaliliste vahenditega füüsikalisele nähtusele.
Optikas on valguse murdumise seadusega seotud sellised visuaalselt kaunid fenomenid nagu vikerkaar, halo või miraaž. Hinn on valguse seaduspärasusest esitanud omakorda uue nägemuse. Vaataja ette laotuvad kõikvõimalike värvide kooskõlad, kus abstraktne vorm on lahendatud rangelt geomeetriliste kujundite ja lendlevalt uitava vabajoone vaheldumisega.
«Selle seeriaga ma ehitan üles justkui uue maailma või paralleelreaalsuse, kus pidevalt toimub midagi,» sõnastas kunstnik «Murtud valguse» valmimise tagamaad. «Minu mõtted ongi sellised, nagu ma need maalinud olen, ideed tulevad mõtetesse intensiivselt, ma tean alati täpselt, mida ma tahan kujutada, ja see kõik tuleb minu enda seest. Vahel domineerib mõtetes mingi kindel värvitoon nii tugevalt, et kõik muu hakkab iseenesest selle ümber ehituma.»
Mõõtmetelt suured lõuendid mõjuvad löövalt oma jõuliste ja liikuvate kompositsioonidega, kus korduvate motiividena esinevad valguse langevad ja murduvad kiired. Lai värvispekter on maalitud kord peente varjundirohkete üleminekutena, siis jällegi äkiliste värvilaikudena.
Kuigi maalid on vormilt abstraktsed, toob nendes sisalduv dünaamika vaataja ette põneva lahenduse looduse seaduspärasustest ja inimtajust.
«Murtud valgus»