Saaremaal kalatööstust omaval PRFoodsil on kalakasvatusi mitmes riigis ja edaspidi plaanitakse ka Eestis kala kasvatama hakata. Firma juht Indrek Kasela usub, et just kala on see toiduaine, millesse siin investeerida tasub.
Indrek Kasela: Eesti peaks panustama kalasse
21. detsember 2017, 06:13
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtume börsifirma PRFoods juhi Indrek Kaselaga Olümpia konverentsikeskuses pärast seda, kui ta on just lõpetanud aasta viimase aktsionäride koosoleku juhtimise. Saalist pudeneb välja palju rahulolevate nägudega mehi ja naisi, kingikotid näpus, sest jõulud on lähedal. Rahuloluks annab põhjust seegi, et aasta on olnud edukas ja kõigil on lootust sellest edust tükike endale saada.
Kasela on moodsa habemega mõnus mees, kellega ajakirjanikul lihtne jutule saada. Ja mis põhiline – tal on ka, mida öelda. Algatuseks kiidab ta oma meeskonda, lisades, et see on üksiti ka naiskond. Ega ilma toetavate ja asjatundlike inimesteta nii suurt firmat edukalt ei juhigi. Kuna PRFoods on viimasel ajal uusi ettevõtteid eri maades juurde ostnud, tuleb vaeva näha, et need ühes rütmis toimima panna.
Ehkki firmal on 1334 aktsionäri, oli neid kohal väike saalitäis, sest tänapäevased IT-võimalused lubavad osaleda ka ilma füüsilise kohaloluta. Muide, PRFoods on üks väheseid, kui mitte ainus börsifirma, mis oma aktsionäride üldkoosoleku netis üle kannab. Seda hinnatavam on, et seekord oli üks väikeaktsionär siiski Soomest kohale tulnud. Kasela sõnul on aktsionärid sama olulised kui töötajad, keda on mitme riigi peale kokku kolmesaja ringis, lisaks renditööjõud. „Ega ettevõte pole ainult hooned ja masinad, see on eelkõige inimesed, kes mingi asja nimel koos tööd teevad,” märgib ta. Ise on ta selle firmaga seotud aastast 2003.
Enne seda oli Kasela põhitöö investeerimisfirma juhtimine, mis paigutas raha Baltimaade firmadesse. Kui tuli pakkumine omandada osalus väikeses Saaremaa kalatehases, tundus see mehele kohe huvitav. Nüüdseks on sellest välja kasvanud rahvusvaheline ettevõte. Soomes on PRFoodsil kaks kalatööstust, lisaks üks Šotimaal ja teine Londoni lähedal. Kala, forelli ja siiga kasvatatakse Soomes Turu lähedal meres ja Põhja-Rootsi kasvandustes, kust tuleb lisaks vikerforell.
Tõmbab mandrilt inimesi
Lisaks kohalikele töötab Saaremaa kalatehases neidki, kes mandrilt tööle käivad – kokku on firmas 134 töötajat. Lennukiga Saaremaal tööl käia on Kasela sõnul nüüd palju mugavam, kui Viimsist iga päev Tallinna kesklinna sõita. Ise käib ta ka ikka paar korda kuus saarel, et asjadel pilku peal hoida ja enamasti selleks oma autot ei kasuta. Hommikul läheb ja õhtul tuleb tagasi. Suvel on asi lihtsam, sest siis saab töö venitada nädalavahetusele ja sealses suvekodus aega veeta. Soomes ja Rootsis tuleb isegi tihemini käia ja kuus tuleb sõidus olla kuus või seitse päeva, kuidas kunagi.
Eri maid võrreldes ütleb Kasela, et näiteks Šotimaal on töötajate palkamine isegi lihtsam, sest tööandja maksukulu on väiksem. Palka saavad töötajad välismaal pisut rohkem, kuid ka kulud on seal suuremad ja kokkuvõttes jääb meie töötajail raha isegi rohkem kätte. Sellist asja, et tavalisel töötajal on oma maja ja suvekodu, mujal naljalt ei leia. „Ma ei ütleks ka seda, et meie Soome tehase töötajad elavad paremini kui Saaremaa omad. Kui ostsime Soomes ettevõtte, oli palgavahe tõesti kaheksa kuni kümme korda, aga praegu on see kahanenud kahele korrale. Lisaks on meil ilus puhas loodus, tasuta rannad ja metsad,” selgitab ta ja lisab, et meie inimestel on palju lihtsamad valikud kui näiteks leedulastel, sest saame vajadusel väga lihtsalt Soomes tööl käia.
Saaremaal valmivad kalatooted vikerforellist ja lõhest, vähesel määral ka siiast ja räimest. Seal tehakse kõik kohapeal alates fileerimisest kuni suitsutamise ja marineerimiseni. Novembris müüdi näiteks ainuüksi räimerulle, mis on üks minev kaup, seitse tonni. Ka kalamari, mis tuleb enda kasvatustest, on üks põhitooteid. Seda tehakse 70 tonni aastas. Soomes ja Rootsis on praegu veel looduslikud tingimused vääriskala kasvatamiseks paremad, aga tulevikus on plaanis ka Eestisse mõni kalakasvatus rajada.
Kalatööstus perspektiivikas
Indrek Kasela on seda meelt, et kalakasvatus ja -tööstus ongi Eestis kõige perspektiivikam põllumajandusvaldkond üldse. „Praegu on veel piimandusel teatud eelis, aga teravilja on siin keeruline kasvatada, sest häid põllumaid väga palju ei ole. Mida aga meil on palju, see on vesi ja Läänemeri on tegelikult väga puhas. Samas kala tarbimine kasvab meeletult. Seetõttu soovitaksin riiklikult panustada just kalasse,” arutleb ta.
Ka lisaväärtus, mis kalast tuleb, on Kasela sõnul märksa suurem kui näiteks loomakasvatuses. Ainsana näeb ta konkurentsivõime poolest Eestis perspektiivi mahepiimakarjal, kuhu tasub investeerida. Ka loodushoiu seisukohalt on kalakasvatus ja -töötlemine kasulikumad. Näiteks Rootsis võtavad PRFoodsi kalakasvatused süsihappegaasi rohkem loodusest välja, kui sinna tagasi saadavad, kiidab ta. Ka söötmise efektiivsus on kala puhul hea. Nimelt kulub ühe kilo loomaliha tootmiseks 8 kilo sööta, aga kilo punase kala tootmiseks vaid 1,1 kilo. Samas on loomakasvatus Euroopas kõvasti subsideeritud, mis tähendab, et kui toetused ära võtta, siis see kuigi efektiivne poleks. Aga nagu viimasel ajal näha, võib toetuste jagamine ka üsna palju paha teha, märgib ta nagu muuseas.
Muide, Inglismaa suurim ekspordiartikkel on Šoti lõhe. „Puhtas vees kasvanud kala tahavad kõik saada,” on ärimees veendunud. Ta on ka seda meelt, et Eesti riigijuhtide teadlikkus on selles osas veel liiga väike. „Fonde on küll eraldatud, aga ehk pole kõige õigemad inimesed neid jagamas olnud,” arvab ta. Olles kogu Baltikumi suurima kalatööstuse eesotsas, on Kasela strateegiline huvi, et Eestis oleks rohkem kalakasvatusi, sest nõndanimetatud metsiku kala varu on piiratud. Pealegi on kalakasvatus tänapäeval arenenud tippteaduse tasemele – antibiootikume ei kasutata juba praegu ja kalatoit on orgaaniline.
Kalaturul kõrgliigas
Praegu kasvatab Kasela juhitav firma aastas kala 2,5 miljonit kilo. PRFoods mängib maailma kalaturul nii-öelda kõrgliigas, olles ametlik tarnija Inglise kuninganna kojale ning esindatud 37 riigis ja maailma paremates kaubamajades luksusbrändina John Ross Jr. nime all. Soomes on kaubamärgiks Heimon Kala, Eestis aga Gourmet House. Seni on Eestis müük olnud suhteliselt väike, jäädes 5–6 miljoni euro vahele ja piirdudes esialgu ümarkala ja kalamarjaga, kuid seda on kavas kasvatada. Põhjus on muidugi selles, et mujal on võimalik mitu korda kallimat hinda saada. Õnneks on viimasel ajal punase kala hind mõnevõrra langenud ja praegu stabiilne.
Kasela rõõmustab selle üle, et kala tarbimine on noorte hulgas kasvutrendis ja selle üheks põhjuseks peab ta suši üha kasvavat populaarsust. Kaubandusel on aga tema sõnul veel palju teha kala paremaks pakkumiseks. Inglismaal näiteks näevad kalaletid palju ligitõmbavamad välja, teab ta öelda. „Tänane tarbija tahab värsket kala kindlast allikast ja sellises koguses, et tal oleks seda mugav ära teha,” lisab ta. Ka tootjad võiksid tema sõnul tootearendusse ja turundusse senisest enam investeerida.
Merest kala püüdmine jääb kalaärimehe sõnul tulevikus rohkem harrastuskalameeste hobiks. Niipea kui jää läheb, laseb ka Kasela oma paadi vette, aga suureks kalameheks ta ennast siiski ei pea – käib merel rohkem lõbu pärast. „Olen purjetaja, kes vahel ka õnge vette viskab. Minu saak ookeanist on kindlasti palju muljetavaldavam kui Läänemerest,” lausub ta. Kuna Kasela on oma firmasse võtnud tööle spetsialistid, kes tööga hästi hakkama saavad, siis jääb tal enda sõnul piisavalt aega ka puhata.
PRFoods on Tallinna börsil kevadest 2010, mil põhitoodang oli veel jäätis. Lõppev aasta tuleb Kasela sõnul aktsionäridele hea: ainuüksi 11 kuuga on müük kasvanud 49 protsenti ehk 60 miljoni euroni, brutokasum oli 4 miljonit eurot, aga põhiline teenimise aeg on aasta lõpp ehk viimane kvartal, mis peaks kasumit oluliselt kergitama. Firma aktsia on tänavu Tallinna börsil üks kõige edukamatest ehk kosunud aastaga poole võrra. Osa kasumist on lubatud aktsionäridele välja maksta.
Indrek Kasela
Sündinud 1971.
ASi PRFoods juhatuse liige.
LL.M kraad õigusteaduses New York Universityst (1996).
Bakalaureusekraad Tartu Ülikoolist (1994).
Nõukogu liige gruppi kuuluvates äriühingutes: Saaremere Kala AS ja Vettel OÜ.
Nõukogu liige äriühingutes AS Toode, ELKE Grupi AS, EPhaG AS, Salva Kindlustuse AS, AS Ridge Capital, AS Premia Tallinna Külmhoone.
Juhatuse liige äriühingutes OÜ Transtech Service, OÜ Fine, Wood and Company OÜ, Lindermann, Birnbaum & Kasela OÜ, Managetrade, Noblessneri Jahtklubi OÜ ja Gridio OÜ, samuti mitmes äriühingus ja mittetulundusühingus Baltikumis ja Venemaal.