/nginx/o/2017/12/21/7427475t1h933f.jpg)
Sadakond poksijat ning nende treenerid on täna kogunenud Annelinna spordimajja, et avaldada austust Eesti poksi suurkujule Vello Kadele, kes tähistab 80. sünnipäeva. Juubeliõnnitlused edasi antud, ei saa aga nahkkindamehed ja -naised asuda torti mugima, vaid vanameistrit rõõmustatakse korraliku võistlusega, kus kavas nelikümmend matši.
Vello Kade rääkis, et on 1964. aastast korraldanud peaasjalikult noorsportlastele mõeldud Olümpiakinda võistlust. Kui muidu pole ta seda oma sünnipäevaga ühendanud ning võistlus on toimunud kas kevadel või sügisel, siis sedapuhku otsustas ta – enda sõnul jonni pärast – siduda ürituse just juubeliga. Et auhinnaks on miniatuursed kuldsed poksikindad, kannab võistlus seekord Kuldsete Olümpiakinnaste nime.
Teeneka treenerina on Vello Kadel üle Eesti õpilasi, kes nüüd ise peavad treeneriametit. Oma õpetajat tullakse peale Tartu õnnitlema ka Tallinna, Narva, Valga, Kiviõli, Kohtla-Järve ja Jõhvi klubidest, samuti saabub külalisi Soomest.
Kade sõnul teeb seekordse jõuproovi eriliseks see, et esimest korda Eestis astuvad ringi 11-12-aastased poksijad, keda hinnatakse Soome noorte tehnikapoksi määruste järgi.
See tähendab seda, et võitja ei ole mitte see, kes kõige kõvemini lööb, vaid määravaks saab löökide tehniline puhtus, kaitsetegevus ja liikumine. Noori hindavad kohtunikud ning Vello Kade arvates võib just nende määruste järgimine aidata Eesti poksi uuele tõusule.
«Praegu on nii, et lapsed peavad võistlema täiskasvanute määruste järgi. Kuid tegelikult tuleks lapsi nende eest päästa, paljud meie talendid hävitatakse varakult ära, sest ringis käib kaklus,» sõnastas Kade karmi tõe.
Nii loodabki ta, et suures pildis aitaks tänane võistlus kaasa sellele, et edaspidi toimuksid noorte matšid just Soome määruste järgi.
Vello Kade on tegelenud nooruses paljude spordialadega ja pidanud mitmeid ameteid, kuid ikka ja jälle poksi juurde tagasi jõudnud. «See on ala, mida ma oskan ja tunnen. Eks igaüks peab ikka oma liistude juurde jääma,» muheles Kade.
Tema enda poksiarmastusele andsid otsustava tõuke treeningud ülikoolis kahekordse Nõukogude Liidu poksitšempioni Roman Kariste treeningurühmas. «Tema oli eeskuju. Alati ei oska kuulsad poksijad õpetada nagu vaja, aga tema oskas,» tõdes Kade.
See tähendas esmajoones kaitsetehnikale rõhumist, mis on Kade sõnul poksi kõige olulisem osa. «Lüüa oskab igaüks, aga kaitset paraku ei viimistleta sellisele tasemele, et see oleks veres,» ütles poksimees.
Poks on ala, mida ma oskan ja tunnen. Eks igaüks peab ikka oma liistude juurde jääma, muheles Vello Kade.
Kuigi poks võib tunduda brutaalse spordialana, julgustab Kade vanemaid oma võsukesi poksitrenni saatma. «Poks on tunnistatud mitmekülgsuse tõttu üheks kõige enam keha arendavaks alaks. See annab kiirust, jõudu, vastupidavust, reaktsiooni, osavust,» loetles Kade.
Ta lisas, et näiteks tema pole oma pika elu jooksul kordagi kakelnud: paar korda on end tülinorijate eest küll kaitsta tulnud, ent pigem tasuks tema sõnul lähtuda põhimõttest, et kui tõotab minna hoopide jagamiseks, on targem eest ära joosta.
Eesti poksi praegust seisu ei pea Vello Kade paraku kuigi roosiliseks: viimase kolme aasta noorte maailmameistrivõistlustel ja Euroopa meistrivõistlustel on käinud veerandsada poksijat, kuid kamba peale on võidetud vaid üks matš. «Põhiline, mida Eesti poks praegu vajab, on see, et korraldataks treeninglaagreid lähinaabrite poksijatega. See arendaks,» ütles ta.
Soliidsest east hoolimata ei kavatse Kade poksikarussellilt taanduda ning lubab jätkata seni, kuni jaksu jagub. «Seda asja tuleb edasi ajada, et poks muutuks taas populaarseks nii eestlaste kui teiste siin elavate rahvuste hulgas. Seni kuni aega on antud, tahan ala juures oma nõu ja oskustega abiks olla,» kinnitas Kade.
Vello Kade juubelivõistlus