Jõulutaat Ukko viib tuledesäras autoga loomaparki pühaderõõmu

Mari-Liis Pintson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jõulutaat Ukko.
Jõulutaat Ukko. Foto: Margus Ansu

Pisikesel koerapoisil Maxil on praegu sama kiired ajad kui jõuluvanadel ja päkapikkudel. Iga päev kontrollib ta, kas tema peremees jõuluvana Ukko Lappilainen on ikka enne õue minekut kaasa võtnud oma prillid ja kindad, kas taadi habe on kammitud ja saapad puhtad.

«Ükskord hakkasin kodust ära minema ja minu jalutuskepp jäi maha,» rääkis jõuluvana Ukko, kes leidis läinud nädalal pisut aega, et oma tegemistest ka ajakirjanikuga vestelda. «Olin juba ukse peal ja kuulan, et mis asi see koliseb. Vaatan, et Max tuleb, järel lohisemas kepp, mis on mitu korda suurem kui ta ise.»

Muidugi ei unusta jõulutaat Ukko pühade ajal ka loomi. Nii on ta juba õige mitu aastat kogunud Tabivere rahva seas juurvilju, seemneid ja pähkleid, et esimesel või teisel jõulupühal need koos lastega Elistvere loomapargi püsielanikele viia. Nii ka sel aastal.

Kui politsei peaks jõuluvana auto kinni pidama, on taadil ette näidata ametlik ID-kaart ja juhiluba.
Kui politsei peaks jõuluvana auto kinni pidama, on taadil ette näidata ametlik ID-kaart ja juhiluba. Foto: Margus Ansu

Jõuluvana, kel on taskus kaks isikutunnistust – ühel nimi Ukko Lappilainen, teisel Alar Randmäe –, on ise pärit Tabivere ja Elistvere vahele jäävast Valgma külast, kuid viimased kaheksa aastat on ta elanud püsivalt Soomes. Igal aastal tuleb ta aga detsembris kodukanti just Jõgeva- ja Tartumaa lastele jõulurõõmu tooma.

Uhkelt rongkäigus

Tänavu läheb jõulutaat loomaparki teisipäeval, 26. detsembril, kui Elistvere rahvas tähistab oma tähtsaima elaniku, karu Karoliina 20. sünnipäeva.

See minek on aga üsna suurejooneline. Mitu päeva  varem ootab Tabivere poes annetuskast, kuhu saavad kõik loomadele külakosti jätta. Teisipäeval kell 10.30 saab taat Tabivere poe juures laste ja nende peredega kokku, võtab muist lastest oma auto peale ja asub Elistvere poole sõitma, ülejäänud pered autorongina taga.

Eriliseks teeb aga sõidu jõuluvana vägev sõiduvahend: punavalge auto, mis särab ja sädeleb jõulutuledes ja kus on sees nii suur ruum, et lapsed saavad seal jõululaulude saatel kas või tantsu vihtuda. Muidugi vaid siis, kui auto seisab. Sõitvas autos laulab taat täiel rinnal koos lastega laule kaasa.

«See auto on üle 40 aasta vana, GAZ-69 baasil ehitatud,» rääkis jõuluvana. «Päkapikud teda restaureerisid ja iga liigutuse järel saadeti minule ka pildid, et kas nii sobib.»

Kui auto valmis, tekkis suur küsimus: kas jõuluvana võib ikka sõita Eesti teedel tuletõrjeautovärvides masinaga? «Saime ARKist täitsa loa, et selline auto võib sõita ja ei ole tal häda midagi,» on taat rahul.

Varasematel aastatel on jõulutaat Ukko Elistveres käies märganud, et linnalastel võib tekkida loomade kohta ootamatuid küsimusi. Näiteks et kuidas nüüd nii, et jänesed on ju muidu hallid, aga Elistveres elab hoopiski valge jänes.

Jõuluvana kõige suurem sõber Elistveres on aga loomulikult põhjapõder Ruudi. «Teised loomad hoidsid kõik kaugemale, kui me kõndisime aedikute juures, aga Ruudi tuli kohe minu juurde,» meenutas taat varasemaid aastaid. «Me vestlesime temaga kohe pikalt. Nüüd ma näen teda küll ainult talviti, aga varem, kui ta oli Soomes, sai ikka pidevalt temaga suheldud.»

Muidugi on lapsed muret tundnud, miks on põhjapõder Elistveres, kui jõuluvanal peaks ju ometigi olema vaja tema abi. Siis selgitab jõuluvana: «Kuna Eestimaal on põhjapõtrasid niivõrd vähe, andsin selle põdra siia. Mul on endal põhjapõtrasid palju ja teinekord tuleb mul sõita hoopis autoga, saaniga praeguse ilmaga ju ei sõida. Siis ei ole mul vaja ka põtra kaasa võtta, seepärast jätan ta siia ja te näete teda kogu aeg. Hea on juba suvel meenutada, et ahhaa, varsti tuleb jälle taat.»

Tegevust kogu päevaks

Tänavune loomapargis käik on aga nii jõuluvanale kui teisipäeval Elistverre sattuvatele külastajatele veidi erilisem. Peale umbes poolteisetunnist jalutuskäiku ja väikest tantsu koos jõuluvanaga minnakse loomapargi külastuskeskusse, kus räägib loomade elust endine Tallinna loomaaia direktor Mati Kaal.

Jõuluvana Ukko tõdes aga, et kahjuks kuulis ta Karoliina sünnipäevast pisut liiga hilja, muidu oleks ta endaga kaasa kutsunud jõuluvanade ansambli. 

Kindlasti proovib ta teised taadid endaga kaasa võtta tuleval aastal. Kuid lootust on, et tänavu liituvad temaga Elistveres veel jõuluvanad Ummi ja Taadu.

Nimelt on Lõuna-Eesti jõuluvanad koondunud ühingusse ja üheskoos tegeldakse pühade ajal lisaks kodude külastamisele ka heategevusega. Elistvere külastuski on osa sellest.

Ent kui jõuluvana on harjumuspäraselt see, kes pühade ajal kõigile midagi annab, siis mida taat selle eest ise vastu saab? 

«Mõnus on, kui lähed lasteaeda, esimesed kümme minutit hoiab osa lapsi eemale ja häbeneb, aga kui kingitused on kätte antud ja hakkad ära minema, tuleb endale ka pisar silma, kui nad tulevad kõik sulle ümber, kallistavad ja enam ei ole mingit kartust,» vastas taat. «Mõnus soe tunne on.»

Jõuluvana Elistvere loomapargis

Jõulutaat Ukko Lappilainen ootab kõiki suuri ja väikesi loomasõpru teisipäeval, 26. detsembril kell 11 Elistvere loomapargis. Kel soovi, võib jõuluvana autorongiga ühineda juba kell 10.30 Tabiveres Coopi kaupluse juures. Loomadele võib külakostiks tuua nii juurvilju, pähkleid, seemneid kui ka kuiva heina, mis meeldib närilistele.

Viis küsimust jõuluvanale

Foto: TPM

Kust saab jõuluvana kõikidele maailma lastele nii palju kingitusi?

Noo, meil on suur tehas, kus on tuhandeid-tuhandeid päkapikke tööl. Nemad valmistavad ja pakivad väga palju. Lisaks on hästi palju firmasid, kes tahavad jõuluvanasid aidata. Näiteks suured poed pakuvad, kas me ei tahaks lastele jagada kommi. Siis on mänguasjapoed, riidepoed. Selliseid sponsoreid on, aga enamik kinke tuleb ikkagi meie enda tehastest.

Kuidas jõuab jõuluvana kõikidele maailma lastele ühe ööga kõik kingid kohale viia?

Siin on nüüd selline asi, et see on natukene vale, et meid on üks. Meid on tegelikult palju-palju-palju. Meie peataat elab Lapis ja me koguneme üle maailma enne jõule tema juurde. Tema annab meile viimased juhtlõngad, kes kuhu peab minema. 

Siis me hakkamegi juba detsembri alguses liikuma sealt allapoole. Tuleb esimene ristmik ette: kes läheb vasakule, kes paremale, ülejäänud liiguvad otse ja nii me lähemegi järjest allapoole. 

See seltskond, kes jääb Eestimaale, jaotatakse omavahel kõik maakondadesse ära. Näiteks Tartu jõulutaat on Volli, mina olen rohkem Jõgeva taat. Tallinnas on Äffy, Pärnus on Aadu. Suuremates linnades pannakse igaks juhuks veel paar jõulutaati juurde.

Kus jõuluvana elab?

Lapis on selline koht nagu Rovaniemi, see on üks jõuluvana kodudest. Teine on hästi vanast ajast jäänud Kanadas. Kui me oleme oma töö ära teinud, saame ka Kanadas olla. Meil on ikka suvi läbi tegevust, ei ole nii, et me suvi otsa päris magame.

Millega jõuluvana sõidab?

Siin oleneb kõik ilmast. Kui võimalik, sõidame reega, aga meil on ka sõiduautod. Eelmisel aastal lubas meil tasuta rongiga sõita Elron. Kui on ilus lumi maas, sõidame suuskadega, oleme ka ATVdega sõitnud.

Kas jõuluvanal on võluvõimed?

Kindlasti on. On! 

Näiteks üle-eelmisel aastal tahtsid lapsed väga näha jõulude ajal lund. Ütlesin, et mul on külmataadiga kokkulepe, et saame jõuluajaks lume, aga ta ei saa pikaks ajaks jätta seda lund, vaid ainult hommikuks. Jõuluhommikul vara paistis veel päike, ühtäkki läks aga pilve ja oh sa ime! – tuli lund! Aga kahjuks järgmisel päeval hakkas lumi juba sulama.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles