Mikser Eesti hääletusest ÜROs: see peegeldab meie riigi seisukohta ja USA surve oli kohatu (15)
22. detsember 2017, 10:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/12/22/7428541t1hef96.jpg)
Välisminister Sven Mikser ütles, et Eesti eilne hääletus ÜRO peaassamblees peegeldab meie suveräänse riigi pikaajalist lähenemist sellele, kuidas peaks edasi minema Lähis-Ida rahuprotsessis ning USA jõuline surve oli mõnevõrra kohatu. Samas on Mikser veendunud, et mingit kestvat kahju üks hääletus meie tugevatele liitlassuhetele ei tee.
Eesti hääletas eile ÜRO peaassamblees koos 21 Euroopa Liidu riigiga vastu Ühendriikide presidendi Donald Trumpi avaldusele tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana.
Kui endine välisminister ja eurosaadik Urmas Paet ning praegune valitsuspartner, justiitsminister Urmas Reinsalu on Eesti otsust juba meedias kritiseerinud, siis Mikseri kinnitusel arutati teemat ka valitsuskabinetis.
Välisminister tõdes, et otsused, kuidas hääletada nii peaassambleel kui ka teistes ÜRO formaatides, tehakse muidugi välisministeeriumis. «See otsus peegeldab Eesti pikaajalist lähenemist sellele, kuidas on võimalik saavutada edasiminek Lähis-Ida rahuprotsessis. Me oleme kahe riigi lahenduse (Iisrael ja Palestiina konflikt – toim) poolt. Selleni on võimalik jõuda otseläbirääkimistega Iisraeli ja palestiinlaste vahel,» selgitas välisminister. Mikser rõhutas, et kõik lõppstaatuse küsimused, sh Jeruusalemma staatus, on lahendatavad üksnes sellisel viisil.
Välisminister tõdes, et Eesti hääletas nii nagu valdav osa meie Euroopa Liidu partnereid. «Kui Urmased (Paet ja Reinsalu – toim) toovad välja Läti hääletuse, siis Eestiga sarnaselt hääletasid alalised julgeolekunõukogu liikmed Suurbritannia ja Prantsusmaa, samuti Saksamaa, pea kõik Euroopa Liidu suuremad riigid, aga mitte ainult: ka Leedu, Sloveenia ja Slovakkia,» loetles ta.
Mikser sõnas, et Eesti on suveräänne riik, kes väärtustab kõrgelt meie julgeolekusuhteid, samuti poliitilisi suhteid Ameerika Ühendriikidega. «Mis ei tähenda, et me igas üksikküsimuses peaksime olema nendega alati sada protsenti ühel nõul,» lausus Mikser ja lisas, et samas arvestatakse kindlasti ka nende kuue riigi otsuseid, kellest mõned otsustasid üsna viimasel hetkel jääda erapooletuks.
«See suhteliselt jõuline surve meedia vahendusel oli mõnevõrra kohatu,» vastas Mikser küsimusele, kas peaksime kartma mingite tagajärgede pärast, nagu Ameerika Ühendriikide president Donald Trump on ähvardanud.
Välisminister kinnitas, et on täiesti veendunud, et nii nagu meie väärtustame väga kõrgelt transatlantilisi suhteid ja Ameerika Ühendriikide liidrirolli julgeolekuprobleemide lahendamisel maailmas, nii on ka need 22 Euroopa Liidu riiki, kes sellel hääletusel rohelist nuppu vajutasid, USA jaoks kõige olulisemate liitlaste hulgas. «See suhe on kahtlemata oluline ja tugev mõlemapoolselt. Üks julgeolekunõukogu hääletus ei tee mingit kestvat kahju liitlassuhtele Euroopa ja Ameerika Ühendriikide vahel,» lausus ta.
ÜRO Peaassamblee võttis eile ülekaalukalt vastu otsuse, millega tunnistati kehtetuks ja õigustühiseks USA presidendi Donald Trumpi avaldus tunnustada Jeruusalemma Iisraeli pealinnana. Hääletusel anti 128 poolt- ja üheksa vastuhäält, 35 riiki jäid erapooletuks ning 21 riiki ei võtnud hääletusest osa.
Eesti hääletas Trumpi avalduse vastu. Kuus ELi riiki – Läti, Poola, Rumeenia, Horvaatia, Tšehhi ja Ungari – jäid erapooletuks.
Trump hoiatas 193-liikmelist assambleed, et Washington jälgib hääletust ja ähvardas Ühendriikide vastu hääletajaid tagajärgede eest.