Mis juhtub, kui senine rügaja hakkab üheksast viieni tööl käima?

PM Majandus
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vähem töötegemist võib anda hoopis parema tulemuse.
Vähem töötegemist võib anda hoopis parema tulemuse. Foto: PantherMedia / Scanpix

Ettevõtja Jonathan Goodman kirjeldab BusinessInsideris, kuidas ta aastaid tarbetult üle töötas.

Goodmanil on mitu kasumit teenivat online-ettevõtet, mis tegutsevad fitnessiäris. «Praegu töötan ma rangelt üheksast viieni ja jälgin, et veedaksin palju aega oma perega,» ütles Goodman. «Ajal, kui paljud töötavad 80 tundi nädalas, tundub see ilmselt pühaduseteotusena.»

Goodman kirjeldas, et varem rabas ta kõvasti, aga sai aru, et igapäevane rabelemine ei vii teda kiiremini sinna, kuhu ta tahab jõuda. Rabelemise asemel hakkas Goodman oma tegemisi prioritiseerima ning keskendus rohkem tegevustele, mis teda õnnelikuks tegid.

Selle tulemusena paranes nii tema ettevõtete käekäik kui ka isiklik heaolutunne. Seda ei andnud võrreldagi aastate taguse ajaga, kui ta tihti tegi ka 14-tunniseid tööpäevi. Selline rügamine tähendas seda, et ta suhtles ainult kolleegidega ning ka tüdruksõbra leidmiseks polnud aega.

Ent Goodman soovis perekonda ega tahtnud olla see isa ja abikaasa, keda pole kunagi kodus. Seega otsustas ta oma elu põhjalikult muuta ja mõtles enda jaoks välja nö. kognitiivsed filtrid ehk küsimused, millega oma elu ja tegevusi fokuseerida.

Need on järgmised:

1. Kas sellel, mida ma teen, on tõesti mõju minu ärile, isiklikule elule või ühiskonnale?

2. Kas ma käitun praegu liialt irratsionaalselt või emotsionaalselt?

3. Kas see, mida ma teen, muudab midagi?

4. Kas see, mida ma parasjagu teen, annab mu töös või isiklikus elus parema tulemuse?

Goodman soovitab ka teistel töörabajatel neid küsimusi endalt aegajalt küsida.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles