/nginx/o/2017/02/22/6364921t1h836e.png)
Eesti eilne otsus hääletada ÜRO Peaassambleel Donald Trumpi vastu ei kahjusta Ameerika-Eesti suhteid, kirjutab riigikogu liige Eerik-Niiles Kross (Reformierakond).
Eerik-Niiles Kross: jutt suhete purenemisest Ameerikaga on puhas demagoogia (17)
22. detsember 2017, 15:32
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti ei hääleta ÜROs mitte teiste riikide, vaid Eesti enda välispoliitilistest põhimõtetest, julgeolekuhuvidest ja väärtustest lähtuvalt. Eilne Jeruusalemma resolutsiooni hääletus ei ole mingisugune ootamatu kursimuutus, vaid vastab meie juba umbes kakskümmend aastat hoitud Iisraeli-Palestiina ja eriti Jeruusalemma poliitikale. Me ei toeta ühepoolseid Jeruusalemma staatust muuta soovivaid samme. Miks? Sest ühepoolne jõupoliitika, eriti selles piirkonnas, toob kaasa mitte probleemi lahendamise, vaid selle eskaleerumise.
Eesti on alati olnud Iisraeli suhtes mõistev ja pigem toetav. Me ei ole tõtanud ka Palestiinat tunnustama, kuna ei pea seda mõistlikuks enne lõpliku ja mõlemaid pooli rahuldava lahenduse leidmist. Tänaseks tunnustab Palestiinat muide 136 riiki ehk üle 70 protsendi ÜRO liikmetest. Sellet tulenevat diplomaatilist reaalsust tuleb teadvustada.
Kui ähvardavas toonis surveavaldused ÜRO saalis, ükskõik kelle poolt, paneks Eesti oma välispoliitikat muutma, siis ei oleks meil tõesti mõtet Julgeolekunõukokku kandideerida.
Eilse häälestuse mõju Ameerika-Eesti suhetele pean praktiliselt olematuks. Ühest, kuigi ehk sümboolsest, ent samas absoluutselt ettemääratud hääletusest manada esile oht liitlassuhetele on puhas sisepoliitiline demagoogia. Eesti ja Ühendrikkide julgeolekuhuvid ja liitlassuhted on strateegilised ja tänase dünaamilise diplomaatia taustal pigem konstandid.
Eesti hääletas ootuspäraselt, eelnevalt avaldatud ja juba aastaid püsinud positsioonile vastavalt ja liitlasi eelnevalt oma hääletusest teavitades. Eesti huvides on võimalikult suur etteaimatavus rahvusvahelises suhetes, rahvusvahelise õiguse eranditeta kehtimine ja konfliktide vältimine. Eilne hääletus toetas neid huve.