Inimlaps tahab süüa, sooja ja sülle

Foto: Andres G. Adamson

“Advendiaeg on hingesoojuse aeg. Mida aeg edasi, seda rohkem mõtlen ühele võõrale naisele kui oma emale,” tunnistab Irja. “Austan teda elu lõpuni.”

Irja lapsepõlv oli karm. Ema ja võõrasisa arvasid, et hellikut tüdrukut nad üles ei kasvata, las hakkab Irja varakult tundma, kuis elu on tulvil katsumusi.

Irja oli ema ainus laps. Päris-isa laskis jalga, ema tuli koju uue mehega. Irjat pani imestama, kui hästi nad teineteist mõistsid, seega sobisid. Koolist naasnud tüdrukut aga ootas ees kütmata tuba, ehkki võõrasisa oleks võinud puud ahju panna ja toa soojaks teha: ta töötas poole kohaga ja õhtupoolikuti. Selle asemel leidis mees, et Irja saab suurepäraselt hakkama.