Svirgsdeni lood: detsembrifilosoofia

Kristjan Svirgsden
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kristjan Svirgsden.
Kristjan Svirgsden. Foto: Marianne Loorents

November on nukker kuu. Detsember ka. Selles mõttes, et pime. Ja kuidagi üksildane tundub. Igasuguseid mõtteid tuleb pähe, kui küünla põlema paned. Hingedepäeval paned ja põletad jutti jaanuarisse välja. Ja mõtted sibavad pimedas eriti hästi. Nagu hiired keldris. Krõbinal.

Hakkad juurdlema asjade üle, mille üle sul võimu pole ja vaimu ei jätku. Selle nimi on filosoofia.

Tuul ulub. Pimedas. Omaette. Pole tal meist sooja ega külma. Miks maakeral üldse elu tekkis? Nii pimedas ei saanud see küll juhtuda. Kui ma koolimaja vahet käisin, siis õpetaja ütles, et maakera on päikese suhtes kõige soodsamas asendis. Et sellepärast. Meil on ja teistel planeetidel ei ole.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles