Kirjanik: ajakirjaniku tapmises kahtlustatav «hull alveelaevnik» Peter Madsen oli kriisis

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peter Madsen
Peter Madsen Foto: BAX LINDHARDT/AFP/Scanpix

Rootsi väljaande Aftonbladet teatel oli taanlasest leiutajal ja miniallveelaeva omanikul Peter Madsenil, keda kahtlustatakse rootslannast vabakutselise ajakirjaniku Kim Walli tapmises, finants- ja psühholoogilisi probleeme.

Uurimise all oleva 46-aastase Madseniga kontakteerus kirja teel rootsi kirjanik Thomas Djursing, kes enda sõnul jõudis Madseni probleemide jälile.

Peter Madsen
Peter Madsen Foto: SCANPIX DENMARK/REUTERS/SCANPIX

Djursingi teatel oli Madsenil enne Walliga kohtumist mitu probleemi, mis teda vaevasid ja millele ta lahendust ei leidnud.

«Temas on suur tühjus ja pimedus, suurem kui ma arvasin,» lisas kirjanik.

Rootslannast vabakutseline ajakirjanik Kim Wall läks 10. augustil Madseni ehitatud allveelaeva UC3 Nautiluse pardale, et teha leiutajaga persoonilugu. Nad suundusid Kopenhaageni lähistel asuvale Køge lahele, kus Wall kadunuks jäi.

Kim Wall
Kim Wall Foto: TOM WALL/AFP/Scanpix
10. augusti õhtul kaldalt tehtud foto, millel on näha Madsenit (vasakul) ja Walli
10. augusti õhtul kaldalt tehtud foto, millel on näha Madsenit (vasakul) ja Walli Foto: Stringer/Reuters/Scanpix

Taani politsei leidis lahest inimkehaosad, mis kuulusid Wallile. Uurimise kohaselt Madsen tappis allveelaeval naise, tükeldas surnukeha ja viskas kehaosad merre.

Madsen uputas oma allveelaeva, et naise mõrva jälgi peita, kuid see leiti ja toodi pinnale. Taani politsei teatel oli allveelaevas tapmise jälgi. 

Politseitehnikud uurimas Peter Madseni allveelaeva UC3 Nautilus
Politseitehnikud uurimas Peter Madseni allveelaeva UC3 Nautilus Foto: Mogens Flindt/AP/Scanpix

Taani prokurörid lootsid Madsenile esitada mõrvasüüdistuse enne jõule, kuid uute andmete ilmnemisel lükati see edasi.

Djursingi sõnul valmib tal Peter Madseni biograafia «Raketi Madsen» ja selle tegemiseks kontakteerus ta uurimise all oleva allveelaevniku ja leiutajaga.

Rootsi ja Taani meedia andmetel on see kirjanik on üks väheseid, kellel võimaldati Madseniga kirja teel suhelda.

Djursingi arvates oli Madsen enne ajakirjanik Walliga kohtumist ja tema tõenäolist tapmist suures kriisis.

«Sain Madsenist üsna selge pildi, ta on piiri peal kõndija ja katsetaja. Samuti on ta mees, kes viib oma projektid alati lõpuni. Kui ta midagi ette võtab, siis seda ta teeb. See kehtib ka Walli saatuse kohta,» selgitas kirjanik.

Djursingi sõnul pidi Madsen üks päev enne ajakirjanik Walliga kohtumist jätma ära Bornholmi saarel raketistardi ja see tekitas talle stressi.

«Tal oli rahaprobleeme, kuna tema hullumeelseid projekte ei soovitud toetada. Ta ei osanud leida inimesi, kes oleks teda aidanud, ta iseloom takistas seda. Ta oli juba ette kaotaja,» arvas kirjanik.

Thomas Djursingil on plaanis kirjutada Madseni juhtumist mitu raamatut.

Meedia poolt «hulluks allveelaevnikuks» tituleeritud Madsen on seni eitanud 30-aastase rootslanna Walli mõrva, kuid selgitas, et naine hukkus õnnetuse tagajärjel ning tal ei jäänud muud üle kui ta surnukeha tükledada ja merre «matta».

Taani politseiuurijate teatel on Madsen neile esitanud mitu versiooni Walli hukkumisest, kuid see on kindel, et leiutaja tappis oma allveelaeva pardal ajakirjaniku.

Kohus Madseni üle peaks toimuma järgmise aasta märtsis või aprillis.

Rootslannast ajakirjanik Kim Isabel Fredrika Wall sündis 23. märtsil 1987 Trelleborgis. Ta õppis pärast keskkooli lõppu Londoni majanduskoolis, Prantsusmaal Sorbonne’i ülikoolis ja Hiinas Pekingi ülikoolis. Ajakirjandus- ja poliitikamagistriks sai ta USAs Columbia ülikoolis.

Ta töötas Euroopa Liidu institutsioonides, Rootsi saatkonnas Austraalias ja oli Hongkongis väljaande South China Morning Post reporter.

Hiljem töötas ta vabakutselise ajakirjanikuna väljaannetele The Guardian, The New York Magazine, Vice, Slate, Harper’s Magazine ja Time Magazine.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles