/nginx/o/2017/12/27/7436887t1h82cb.jpg)
Eile hommikul kogunes erakorralisele istungile Tartu ülikooli senat, et nimetada ametisse rektori kohusetäitja. Ühel häälel toetati rektoraadi esitatud religioonipsühholoogia professori Tõnu Lehtsaare kandidatuuri. Lehtsaare sõnul on tema põhiline ülesanne tagada ülikooli stabiilne toimimine ning tuua majja uus rektor.
Professor Lehtsaar, usuteaduskonna endise dekaani ja juhatajana oli teil Volli Kalmuga palju suhtlemist. Milline oli rektor Kalm inimesena?
Minul oli temaga väga usaldav ja asjalik suhe. See algas 1996. aastal, kui mina olin usuteaduskonna dekaani kohusetäitja, tema toonase bioloogia-geograafiateaduskonna dekaan. Hakkasime dekaanidena suhtlema ning oleme alati hästi läbi saanud.
Mulle jäävad professor Kalmust parimad mälestused. Meie mõlema elus oli ka mingeid keerulisi hetki, kus rääkisime teineteisega nelja silma all nagu mees mehega.
Mida üldse tähendab ühele nii suurele organisatsioonile, nagu seda on Tartu ülikool, ootamatult juhita jäämine? Alustas ju Volli Kalm alles poole aasta eest oma teist ametiaega rektorina.
See tähendab katsumust ja konkreetsel juhul tähendab see ka leina. Kõik need erakorralised koosolekud, mis on olnud, on kantud leinameeleolust, sest Volli Kalmu lahkumine oli ootamatu, meie kõigi jaoks seletamatu. Ta oli hea rektor. Nii et see on šokijärgne seisund, milles ülikoolina praegu oleme.
Ülikooli akadeemiline sekretär Andres Soosaar ütles pühapäeval, et vastasite rektoraadi ettepanekule rektori kohusetäitjaks kandideerida kohe positiivselt. Mis asjaoludel ettepanekuga nõustusite?
See käis selles mõttes väga kiirest, et mulle mõtlemisaega ei antud. Helistati rektoraadist ja öeldi, et telefon on valjuhääldi peal, rektoraadi poolt oled meie ühine kandidaat kohusetäitjaks sina, mis sa ütled, Tõnu? Ning ma vastasin jaatavalt.
Kui helistatakse ja öeldakse, et meil ei ole juhti, aga rektoraadi ühine kandidaat oled sina, siis peab olema kas mingi surmatõbi või ülikaalukad argumendid, et sellel tasemel ettepanekust loobuda.
Kui laupäeva hommikul tuli sõnum Volli Kalmu surma kohta, käis mul korra mõte peast läbi, et nüüd on ju vaja uut juhti ja see juht saab olla kohusetäitja, aga iseennast ei positsioneerinud ma kuidagi. Mu professorileping on peatatud, tegutsen ülikooli töötajate nõustaja-kaplanina. Mulle see töö väga meeldib, see on väga hästi käima läinud, ma näen ülikooli inimlikul tasandil. Sinna see mõte jäi, aga alateadlikult oli see mul olemas.
Kui helistatakse ja öeldakse, et meil ei ole juhti, aga rektoraadi ühine kandidaat oled sina, siis peab olema kas mingi surmatõbi või ülikaalukad argumendid, et sellel tasemel ettepanekust loobuda. Minu elukorralduse paiskab see muidugi segamini, aga ütleme nii, et õhtuti tahan ma ikka kalal käia.
Aga ma olen väga tänulik selle suure toetuse eest, mida näidati minu suhtes üles nii rektoraadis kui senatis. See tuli mulle üllatusena ja ma ei oskagi seda lõpuni seletada. Nagu ütlesin ka oma sõnavõtus senati ees: olen lihtne proletaarset päritolu inimene.
Esimest korda olite rektori kohusetäitja kümne aasta eest. Tookord valiti teid sellesse ametisse pärast ebaõnnestunud rektorivalimisi. Kuidas te toonast ja praegust situatsiooni võrdleksite?
Ma näen sarnasusi isegi rohkem kui erinevusi. Põhisarnasus on see, et ülikool organisatsioonina on väga hästi juhitud ja väga stabiilne. Kasvõi see, kuidas praeguses kriisiolukorras on käitutud, millise kiiruse, millise asjalikkusega. See on märkimisväärne. Tegemist on väga professionaalse organisatsiooniga.
Erinevused on pigem tehnilist laadi. Suuremad erinevused on need, et ülikooli struktuur on muutunud: üheteistkümne teaduskonna asemel on nüüd neli valdkonda.
Mitmed juhtimismehhanismid on teistsugused, kui need olid kümme aastat tagasi, ning mul on vaja õppida, kuidas ülikool toimib igapäevatasandil. Võib-olla see toonane kogemus võib mind ka segada, sest maailm käib teistmoodi, kui ma olen harjunud. Aga see kõik on õpitav.
Mis on teie esimesed tööülesanded?
Konkreetne ülesanne on näiteks see, et pidada vastutusalade juhtidega arenguvestlused, vaadata, mis on tehtud, saada arusaam asjade seisust, leppida kokku järgmised tegevused.
Foonil on muidugi väga palju jooksvaid asju, näiteks täna [eile – toim] allkirjastatakse Delta maja ehitusleping, käivad ülikooli sajanda aastapäeva ettevalmistused.
Kuid suures pildis on kõige olulisemad kaks asja: tagada ülikooli stabiilne toimimine ja tuua majja uus rektor.
Sellist plaani ei ole, et keeraks õige laeva 180 kraadi teises suunas …
Ei, ei, mitte mingil juhul! Veel kord: minu eesmärk on rahulik järjepidevus. Enne senati erakorralist istungit oli täna hommikul ka rektoraadi erakorraline koosviibimine ja seal ma palusin, et rektoraadi praegune koosseis jätkaks. Ma ei taha mingeid muudatusi teha – muidugi on inimesed alati vabad minema või tulema –, aga minu seisukoht on see, et muutusi rektoraadis ei peaks tulema.
Kuigi eelmisel korral tegutsesite rektori kohusetäitjana vähem kui pool aastat, on mitmedki ülikooliga seotud inimesed meenutanud seda aega väga sooja sõnaga. See on küll ennatlik küsimus, kuid arvestades ühelt poolt seda ning teisalt seda, kui kindlalt soovis rektoraat ja senat teid praegu rektori kohusetäitjana näha – ehk oleks nüüd sobiv hetk kandideerida uutel valimistel ka nii-öelda täiskohaga rektoriks?
Ma sel teemal ei spekuleeriks ja kõiki neid ootamatusi arvestades mul praegu isegi ei ole selles seisukohta. Aga üldiselt arvan ma seda, et kui ma oleksin tahtnud saada Tartu ülikooli rektoriks, siis on mul olnud selleks kolm väga head võimalust, mida ma ei ole aga mitmesugustel põhjustel kasutanud.
Ülikooli põhikirja järgi saab rektori kohusetäitja ametis olla kuni üks aasta. Seega peab ülikool päevakorda võtma uute rektorivalimiste korraldamise, kuid millal need toimuvad, pole praegu veel selge.
Ülikooli nõukogu esimees Ruth Oltjer ütles, et nõukogu koguneb erakorraliselt taas jaanuaris ning siis tehakse ka otsus rektorivalimiste välja kuulutamise kohta.
«On võimalus, et uus rektor alustab septembris, aga see sõltub mõistagi erinevatest asjaoludest,» märkis Oltjer.
Ta lisas, et hingelt nii kirglikku rektorit, nagu seda oli Volli Kalm, on kindlasti keeruline leida, seda enam, et rektori töö pole just kergeimate killast.
«Uus rektor peab olema ühelt poolt auväärne ja tark, aga teisalt energiline ning inimesi kaasa tõmbav ja inspireeriv. Usun, sellise rektori ka leiame,» ütles Oltjer.
Kaspar Koort